Anseküla kihelkond

Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Piirkonna ajalugu

Kihelkond eraldus iseseisvaks kirikukihelkonnaks 16. sajandi alguses Kärla kihelkonnast. Anseküla kihelkonda ümbritsesid Kärla, Kaarma, Jämaja ja Kihelkonna kihelkond.

Esimene kirik kihelkonna maadel – Anseküla Maarja kirik – oli ehitatud umbes 1300. aastal, uus kirik ehitati arvatavasti 14. sajandi lõpus. Kirik hävis teise maailmasõja ajal oktoobris 1944. Kirikus oli haruldane 14. sajandist Ojamaalt pärit ristimiskivi.

Anseküla kihelkonna mõisad

• Abruka mõis (Abro) – riigimõis – teateid 16. sajandi keskelt
• Anseküla mõis (Anseküll) – kirikumõis
• Tiinuse mõis (Ficht) – rüütlimõis – teateid 16. sajandi keskelt
• Lõmala mõis ka Lömala mõis (Lemmalsnäse) – Kuressaare linna linnamõis – rajatud 17. sajandi keskel
• Lõo mõis (Leo) – rüütlimõis – teateid 1473
• Tiirimetsa mõis (Tirimetz) – riigimõis – rajatud 16. sajandi keskel

Anseküla kihelkonna mõisavallad

Anseküla kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad. Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade perioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

• Anseküla kirikuvald (Gemeinde Anseküll) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 12 peret perenime
• Abruka mõisavald (Gemeinde Abro) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 36 peret perenime
• Tiirimetsa mõisavald (Gemeinde Tirimetz) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
• Lömala mõisavald (Gemeinde Lemmalsnäse) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
• Tiinuse mõisavald (Gemeinde Ficht) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 42 peret perenime
• Lõo mõisavald (Gemeinde Leo) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 15 peret perenime

Anseküla kihelkonna vallad

Anseküla kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

• Abruka vald (Abro) – 1930. aastatel nimetati vald Salme vallaks. 1939. vallareformi käigus liideti vallaga maid Torgu ja Kaarma-Suure vallast
• Anseküla vald (Anseküll) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
• Tiirimetsa vald (Tirimetz) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
• Lömala vald (Lemmalsnäse) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
• Tiinuse vald (Ficht) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
• Lõo vald (Leo) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga

Kihelkonna alad tänapäeval

Anseküla kihelkond hõlmas Saare maakonna endise Salme valla ala. Kihelkonna loodesopp ulatus kuni Suurlahe ja Nasva jõeni. Kihelkonda kuulus ka Abruka saar.

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend
• Eesti kihelkondade loend maakonniti
• Kihelkond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 400–401.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 348–349.
• H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid

• Eesti kihelkondade kaart EKI veebiportaalis