Ajaloo ilu

"Ajaloo ilu" on Viivi Luige 1991. aastal ilmunud romaan.

Ajaloo ilu
Autor	Viivi Luik
Illustreerija	Epp Maria Kokamägi
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	romaan
Kirjastaja	Eesti Raamat
Ilmumisaeg	1991
Väljaande tüüp	pehme köide
Lehekülgi	120 lk
Mõõtmed ja kaal	130 × 202 mm
ISBN	5450020015
Eelnev raamat	"Kolmed tähed" (1987)
Järgnev raamat	"Inimese kapike" (1998)

Romaan on uuesti välja antud 2002. aastal (sari "Eesti PEN", kirjastus Tänapäev) ja kolmas, parandatud trükk 2011. aastal (kirjastus Tuum). Romaan on tõlgitud soome, taani, hollandi, vene, rootsi, norra, saksa, läti, islandi, ungari, prantsuse, katalaani, inglise ja albaania keelde.

Romaani sündmustik hargneb Lätis ja Eestis 1968. aasta augustis, mil Nõukogude Liidu väed okupeerivad Tšehhoslovakkia (värskelt on möödunud nn Praha kevade aeg). Peategelaseks on 21-aastane naine, kes tutvub Tallinnas noore juudi-vene-läti verd skulptori Levi/Lioniga ning armub temasse. Ta jääb Riias noormehe elukohta ootama tolle naasmist Moskvast, kus too ajab sõjaväeteenistusest pääsemise asju. Selle aja jooksul on tal keelatud ust avada, telefoni vastu võtta ega aknast välja vaadata, sest peab jääma mulje, et korter on tühi – aeg nõuab seda. Teda külastavad Levi välismaal elav isa ja isa õde Olga.

Retseptsioon

Romaani iseloomustab mitmetasandilisus: eri tegevuspaikades ja -aegades (poliitilised pöördeaastad 1968/1991, Praha kevad ja Eesti laulev revolutsioon) toimuvasse on põimitud lapsepõlvemäletused ja viited tulevikku. Romaan mängib dramaatiliste ohutundelisel parallelismil.

"Ajaloo ilu" on nimetatud üheks eesti kirjanduse esimeseks sügavalt kosmopoliitseks teoseks.

Arne Merilai järgi toetuvad Luige poeetilisele kehtestusele – deklaratiivile (heideggerlikule rajavale kõneteole) juba Emil Tode "Piiririik" (1993) ja Ene Mihkelsoni "Nime vaev" (1994).

Kirjandust

• Andres Langemets "Kirjandusilu ja ilus ajalugu: Viivi Luik: "Ajaloo ilu"". Looming, 1991, nr 11, lk 1569–1571
• Juhani Salokannel "Isiklikku kogemust otsimas. Viivi Luige romaan "Ajaloo ilu" ilmus Soomes". Sirp, 11. oktoober 1991, lk 6
• Ülo Mattheus "... ja pätid kusevad kotta". Eesti Elu / Estonian Life, 17. oktoober 1991, lk 11
• A. Väljataga "Kas ajalugu on ilus?". Eesti Elu / Estonian Life, 17. oktoober 1991, lk 11
• NN "Gespräch mit Viivi Luik". Baltica 1991, H. 2, lk 34 (saksa keeles)
• Hannes Varblane "Tahaksin olla Ilmar Trull (V. Luik. Ajaloo ilu. Tln., 1991)". Vikerkaar, 1992, nr 3
• Anna Verschik ""Ajaloo ilu" ja juudid". Keel ja Kirjandus, 1992, nr 5, lk 301–302
• A. Mägi "Mida teised arvavad: "Ajaloo ilu" vastukajad Soomes ja Rootsis". Sirp, 18. juuni 1993, lk 4
• K. Prosa "Worstelen met de nalatenschap: Interview met Viivi Luik". Surplus 1993, Bd. VII, H. 5, lk 26f
• Gloebetrotter "Viivi Luik taani ja rootsi keeles". Looming 1994, nr 7, lk 1004–1006
• Kalev Kesküla "Tema juhatas inglid sisse". Vikerkaar, 1996, nr 10, lk 79–86
• H. Stalder "Böse Zeiten, heile Welt: Begegnung mit der estnischen Schriftstellerin Viivi Luik". Neue Züricher Zeitung, 22. august 2003, lk 4 (saksa keeles)
• T. Pakarinen "Historia, yksilöllisyys ja kieli Viivi Luikin romaanissa Historian kauneus"(raamatus "Viron kirjallisuus vuosituhannen vaihteessa. Postmodernia ja modernia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2003, lk 172–189 (soome keeles)
• Arne Merilai "Viivi Luik linnulennul". Keel ja Kirjandus, 2006, nr 9, lk 689–713