Gaspard Gourgaud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. detsember 2021, kell 13:54

Gaspard Gourgaud (14. november 1783 Versailles – 25. juuli 1852 Pariis) oli prantsuse sõjaväelane (brigaadikindral), keiser Napoleon I adjutant, memuarist.

Gaspard Gourgaud sündis kuningas Louis XVI õuemuusiku perekonnas. Õppis esialgu Pariisis École polytechnique'is ja seejärel Draguignanis suurtükiväekoolis École d'application de l'artillerie, mille lõpetas 1802. aastal leitnandina. 1804. aastal sai brigaadikindral Louis François Foucher de Careil' adjutandiks.

Gourgaud võttis osa Prantsuse revolutsioonisõdadest ja Napoleoni sõdadest. Austerlitzi lahingus (1807) sai ta haavata.

1811. aastal sai Gourgaud keiser Napoleoni adjutandiks. 1812. aasta Venemaa kampaanias päästis Gourgaud Moskvas Napoleoni elu. Tänutäheks tõstis keiser ta paruniseisusse (baron de l'Empire).

Kuuendas koalitsioonisõjas jaanuaris 1814 Brienne'i lahingus päästis Gourgaud taas keisri elu. Ta tappis püstolilasuga vene kasaka, kes oli valmis piigi torkama Napoleoni kerre. Samal aastal ülendati Gourgaud brigaadikindraliks.

Pärast Napoleoni pagendamist Saint Helena saarele (1815) läks Gourgaud kaasa ja viibis saarel kolm aastat. 1818. aastal naasis Euroopasse. Kirjutas mitu memuaarset teost.

Juulimonarhia ajal Gourgaud naasis sõjaväeteenistusse. Ta määrati 1930. aastal Pariisi suurtükiväe ülemaks. Hiljem sai ta Põhjarmee suurtükiväe juhatajaks.

1841. aastal nimetas kuningas Gourgaud' peeride koja liikmeks.

Tunnustus

Auleegioni rüütli klassi orden (1807)
Auleegioni ohvitseri klassi orden (1813)
Auleegioni komandöri klassi orden (1814)
Püha Louis' Kuningliku Sõjalise Ordu rüütli klassi orden (1814)
Auleegioni suurohvitseri klassi orden (1831)
Auleegioni suurristi klassi orden (1847)

Teosed

Campagne de dix-huit cent quinze ou Relation des opérations militaires qui ont eu lieu en France et en Belgique, pendant les Cent Jours, Paris, P. Mongie Aîné, 1818.
Mémoires pour servir a l'histoire de France sous Napoleon, Paris, 1822-1823. En collaboration avec Montholon.
Examen critique de l'ouvrage de M. le comte P. de Ségur, Paris, 1824.
Refutation de la vie de Napoleon par Sir Walter Scott, Paris, 1827.
Bourrienne et ses erreurs, 2 vols., Paris, 1830. En collaboration avec Belliard.
Napoléon et la Grande Armée en Russie.
Journal inédit de Ste-Hélène, 2 vols., Paris, 1899. Dernière édition par Octave Aubry, « Journal de Sainte-Hélène, 1815-1818 », Paris, Flammarion, 1944-1947.

Välislingid

Gaspard Gourgaud – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis