Kasutaja:Brancomeister

SRÜ lipp

Sõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal. SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. SRÜ kõrgeim organ on Riigipeade Nõukogu, teine juhtiv organ on Valitsusjuhtide Nõukogu. Täitevorgani rolli täidab Välisministrite Nõukogu ning alaliselt tegutseva täidesaatva ja koordineeriva organi nimetus on Koordineerimis- ja Konsultatiivkomitee. SRÜ peakorter asub Valgevene pealinnas Minskis.

Liikmelisus

Ajalugu

1990. aastal käivitus endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991 a. augustiputši järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. 

Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.

8.detsembril 1991. Aastal toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. 

Neli Kesk-Aasia vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.

Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui Eduard Ševardnadze oli Gruusia presidendiks saanud, aga teatas 12. augustil 2008 Lõuna-Osseetia sõja tõttu kavatsusest ühendusest välja astuda. 14. augustil tühistas Gruusia parlament dokumendid, mis sidusid Gruusiat SRÜ-ga.

1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt  SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

1993. aasta 24. septembril allkirjastasid üheksa  SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Turkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses.

15.aprillil 1994 kinnitati ühtse - kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva - majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.

1999. aastal anti Tadžikistanile liidus täielikud õigused (varasemalt olid täielikud õigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Kõrgõstanil ning Venemaal)

2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping Euraasia Majandusühenduse loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Venemaa ning Tadžikistan. Hetkel on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 

2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla ühendatud majandusruumi lepingule.

26. augustist 2005 on Türkmenistan SRÜ-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.

2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia idapartnerluse leppega, projektiga, mis oli algatatud Euroopa Liidu poolt.

19. märtsil 2014 teatas Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse komisjoni sekretär Andri Parubi Ukraina kavatsusest Sõltumatute Riikide Ühendusest lahkuda.

28. märtsil 2014 teatas Ukraina välisministeerium, et Ukraina välisminister Andri Deštšõtsja ei võta osa SRÜ riikide välisministrite koosolekust.

SRÜ Põhiprintsiibid

• Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. 
• SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad supranatsionaalsed volitused. 
• SRÜ eesmärgiks on  heanaaberlike suhete  arendamine vastastikku kasuliku koostöö tihendamine, usalduse ning üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. 

SRÜ Eesmärgid

Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada nö. “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste NSVL riikide vahel. Paljud kartsid, et NSVL lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt. Aserbaidžaani - Armeenia sõda ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias)

Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.

Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide välis- ja kaitsepoliitika vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transportatsiooni- ja kommunikatsioonivõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.

Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel: 

• liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised energia- ja tooraineressursid; 
• endisi liiduvabariike läbivad transpordiliinid; 
• territoorium kui väljapääs meredele ja ookeanidele;
• sõjalis-strateegiline puhver; 
• olemasoleva tööstuse paiknemine üle kogu endise NSVL-i territooriumi;
• väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.

SRÜ Koordineerivad Institutsioonid

Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on:

• Riigipeade Nõukogu
• Valitsusjuhtide Nõukogu
• Täitevsekretariaat
• Parlamentidevaheline Assamblee
• Riikidevaheline Majandusliidu Majanduskomitee

Vaata ka

• Tunnustamata Riikide Ühendus (2001)
• Idapartnerlus (2009)
• SRÜ Terrorismivastane keskus

Välislingid

• SRÜ Täitevkomitee (vene ja inglise keeles)
• Belovežje kokkuleppe tekst SRÜ moodustamisest (vene keeles)