Elmar Loige (23. juuni 1922 Vohnja vald, Virumaa4. jaanuar 2003) oli eesti arst.

Ta õppis Türi algkoolis ja lõpetas aastal 1941 Türi Keskkooli. Septembris 1941 ta arreteeriti sakslaste poolt, ta viibis vangistuses Paides, Tallinnas ja Laitses augustini 1942. Siis sattus ta mobilisatsiooni alla, kust põgenes ja töötas 1942. aastal augustist novembrini põllutöölisena Virumaal, 1942. aasta novembrist 1944. aasta augustini töötas ta laadijana Türil ja Paldiskis ning õppis seejärel Tallinnas Raudteekoolis. Aastatel 19451951 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas; juba üliõpilasena spetsialiseerus ta kõrva-nina-kurguhaigustele.

Aastatel 19511955 töötas ta Tartu Kurttummade Kooli arstina. Aastatel 19551958 töötas ta Tartu Kliinilise Haigla otorinolarüngoloogina. Aastal 1958 sai ta pakkumise tulla tööle Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi IV Valitsuse Vabariiklikku Haiglasse, ta võttis pakkumise vastu ja töötas seal veel aastal 1997 (siis juba ümbernimetatud Magdaleena Haiglas) kõrva-nina-kurguhaiguste kabineti juhatajana. Palju aastaid oli ta kinnistatud ooperiteatri Estonia konsultant-arstiks.

Dr. Elmar Loige suri 4. jaanuaril 2003 ja ta maeti 17. jaanuaril 2003 Rahumäe kalmistule[1].

Tunnustus muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk 794.