Ava peamenüü

Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele. Elastsusmooduli defineerib pinge-moonde kõvera tõus tema elastses piirkonnas. Mida jäigem on materjal, seda suurem on tema elastsusmoodul. Elastsusmoodul avaldub üldkujul:


kus pinge on jõud, mis tekitab deformatsiooni jagatud pindalaga millele jõud mõjub ja moone on mõne mingi esilekutsutud suuruse muutuse suhe algsuurusesse. Pinge ühik on Paskal ja moone suhtarvuna on ühikuta suurus. Seetõttu on elastsusmooduli ühik on samuti Paskal.[1]

Elastsusmooduleid on võimalik defineerida erinevaid, igaüks vastavalt sellele, kuidas pinget ja moonet mõõdetakse. Kolm peamist on:

  • Normaalelastsusmoodul (E) iseloomustab mingi normaalpinge muutuse korral avalduva normaali suunalisele deformatsiooni suurust.
  • Nihkeelastsusmoodul (G) iseloomustab mingi nihkepinge muutuse korral avalduva nihkedeformatsiooni suurust.
  • Ruumpaisumismoodul (K) iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.

Homogeensete ja isotroopsete materjalide elastsust saab kirjeldada täielikult vaid kahe elastsusmooduliga ja ülejäänud elastsusmoodulid avalduvad nende kahe kaudu.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Beer, Ferdinand P.; Johnston, E. Russell; Dewolf, John; Mazurek, David (2009). Mechanics of Materials. McGraw Hill. p. 56. ISBN 978-0-07-015389-9.