Ruumpaisumismoodul
Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (või ) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.

Definitsioon muuda
Ruumpaisumismoodulit võib formaalselt defineerida valemiga
kus on rõhk, is ruumala ja tähistab rõhu tuletist ruumala suhtes.
Arvestades ühikulist massi,
kus ρ on tihedus ja dP/dρ tähistab rõhu tuletist tiheduse suhtes (ehk rõhu muutumise kiirust ruumala muutumisel). Ruumpaisumismooduli pöördväärtus on tuntud kui aine kokkusurutavus.
Valitud väärtusi muuda
Materjal | Mahtelastsusmoodul ühikutes GPa |
---|---|
Kautšuk [1] | 1,5 to 2 |
Naatriumkloriid | 24,42 |
Klaas (vaata ka allolevat tabelit) | 35 to 55 |
Teras | 160 |
Teemant (temp. 4K) [2] | 443 |
Graniit | 50 |
Savikilt | 10 |
Lubjakivi | 65 |
Kriit | 9 |
Liivakivi | 0,7 |
Materjal mille mahtelastsusmoodul on 35 GPa kaotab ühe protsendi oma ruumalast, kui talle mõjub väline rõhk suurusega 0.35 GPa.
Vesi | 2,2 GPa (väärtus kasvab suurematel rõhkudel) |
Metanool | 823 MPa (temp. 20 °C ja 1 Atm) |
Õhk | 142 kPa (adiabaatiline- või isentroopne mahtelastsusmoodul) |
Õhk | 101 kPa (isotermiline mahtelastsusmoodul) |
Tahke heelium | 50 MPa (ligikaudu) |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Silicone Rubber". AZO materials.
- ↑ Page 52 of "Introduction to Solid State Physics, 8th edition" by Charles Kittel, 2005
- ↑ Fluegel, Alexander. "Bulk modulus calculation of glasses". glassproperties.com.