Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Absoluutselt jäik keha ei deformeeru kuitahes suure jõu korral (reaalselt sellist keha ei esine). Väga elastne keha deformeerub juba väikse jõu korral palju (nt kumm). Jäikuse pöördsuurust kutsutakse järeleandvuseks

Keha (näiteks tarindi või selle elemendi) jäikus sõltub tema kujust, mõõtmetest, kinnitusviisist ja materjalist. Varraste, plaatide ja koorikute puhul võib olla arvutussuuruseks pikke-, nihke- ehk põik-, painde- ja väändejäikus.[1]

Jäikuse mõõtühik.SI-süsteemis on njuuton meetri kohta (N/m).

Parameetrid tala jäikuse määramiseks
Parameetrid väändejäikuse määramiseks

Jäikust kui füüsikalist suurust nimetatakse ka jäikusteguriks . Näiteks pikkejäikust väljendab valem

kus

on kehale rakendatud jõud;
on selle jõu põhjustatud pikkedeformatsioon (näiteks vedru pikenemine või tala läbipaine).

Väändejäikus

kus

on kehale rakendatud väändemoment,
on väändenurk.

Väändejäikuse ühik on njuutonmeeter radiaani kohta (N·m/rad).

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ENE 4. köide, 1989