Eestikeelsed piiblitõlked

Järgnev artikkel kajastab alates 16. sajandist kuni tänapävani tehtud katseid Piiblit eesti keelde tõlkida.

Piibli tõlkimise ajalugu

Piibel (1739)

Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures

Esimesed katsetused

Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks ära tõlkida evangeeliumite perikoobid ja Taaveti lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid tõlkekatkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus.

Adrian Virginiuse lõunaeestikeelne Uue Testamendi tõlge

Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis pealkirja "Wastne Testament" ja selle peamine tõlkija oli raamatu ilmumise ajal 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti ligi 500 eksemplari, Eestis on neist säilinud kuus eksemplari.

Eberhard ja Heinrich Gutsleffi põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge

Uue Testamendi Põhjaeestikeelne tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti Tallinna gümnaasiumi trükikojas.

Anton Thor Helle esimene täielik piiblitõlge

Esimene täielik eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud, oli piiblitõlge oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab Friedebert Tuglas: "Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline."

Tõlkes leidis kasutamist Bengt Gottfried Forseliuse (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon.

Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis Tallinna gümnaasiumi trükikoda.

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

Jaan Bergmanni piiblitõlge

1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. 1915. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud sõja ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles 1932. aastal leiti see Paistu kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles ja anti hoiule Eesti Kultuuriloolisele arhiivile Tartus.

Harald Põllu piiblitõlge

Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma.

Uku Masingu piiblitõlge

Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel 1938–1940. Selle tõlke tegi Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema tõlkimisel tegelikult ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris.

Henri Werlingi kommenteeritud osaline Uue Testamendi tõlge

1940. aastal ilmus luksemburglasest katoliku preestri ja jesuiidi Henri Werlingi (1879–1961) tõlkes osaliselt Uus Testament. Reaalselt jõuti trükis välja anda Matteuse evangeelium ja Markuse evangeelium. Tõlget aitas toimetada eestlane Hendrik Moorson-Murdu. Luuka evangeeliumi trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi 1940. aasta sündmuste tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop Eduard Profittlichi asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling küüditati 1949. aastal Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes lisaks evangeeliumitele tõlkida ka Apostlite tegude raamatu.

Endel Kõpu ja Harald Põllu piiblitõlge

Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis paguluses. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja tõlkis ülejäänud Vana Testamendi pastor Endel Kõpp. Tõlget toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane Johannes Aavik. Tõlge ilmus 1968. aastal Suurbritannias ja seda levitas Briti ja Välismaa Piibliselts. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

Uku Masingu, Toomas Pauli, Endel Kõpu ja Vello Salo piiblitõlge

Neljas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. 1991. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus Randar Tasmuth, Toomas Paul ja Kalle Kasemaa. Uue Testamendi puhul võeti aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane Karl Pajusalu. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester Vello Salo ja toimetas keeleliselt kirjanik Jaan Kross. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandena 1997. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis Piibel.net.

Jehoova tunnistajate Uue Testamendi tõlge

2009. aastal ilmus Jehoova tunnistajatel Uue Testamendi raamatuid sisaldav "Piibel. Kreekakeelse osa Uue Maailma tõlge". Töö valmis Jehoova tunnistajate Piibli ingliskeelse tõlke "New World Translation of the Holy Scriptures" 1984. aasta teksti põhjal.

Jehoova tunnistajate piiblitõlge

2014. aastal ilmus trükis (ja veebis) viies, Jehoova tunnistajate, piiblitõlge "Piibel. Uue maailma tõlge (2014)" Tõlke alusena kasutati Jehoova tunnistajate ingliskeelse piibli "New World Translation of the Holy Scriptures" 2013. aasta uuendatud revisjoni. Tõlge eristub teistest hiljutistest eestikeelsetest Piiblitest oma nüüdisaegse ladusa keele poolest, samuti on see pärast Anton Thor Helle tõlget esimene trükitud täistõlge, mitte mõne varasema tõlke redaktsioon. Tõlkele on ette heidetud ebatäpsust ja Jehoova tunnistajate õpetusest tingitud kallutatust. Tõlkijad põhjendavad erinevusi muu hulgas ajakohasema akadeemilise uurimuse ja usaldusväärsemate allikate kasutamisega.

Eestikeelse piibli väljaanded

• 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler, Tallinna gümnaasiumi trükikoda), 6015 eksemplari
• 1773 – teine trükk, Tallinn
• 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, 5000 eksemplari
• 1825 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
• 1835 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
• 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22 000 eksemplari
• 1854 – neljas trükk, Tartu.
• 1854 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas (leidumus 1 eksemplar, erakogu)
• 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
• 1863 – kuues trükk, Tartu
• 1873 – Tartu H. Laakmann
• 1878 – 9. trükk, Tartu
• 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
• 1889 – trükk Kreeka keelest, Riia, Pr Lindenberg
• 1899 – ?
• 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
• 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
• 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
• 1894 – ?
• 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
• 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1909 – ?
• 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
• 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
• 1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
• 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. aasta tõlge
• 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
• 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
• 1989 – Soome, 1938. aasta Suure Piibli faksiimiletrükk
• 1997 – Piibliselts, Soome
• 1999 – Piibliselts
• 2000 – Piibliselts
• 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
• 2014 – Piibel. Uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad

Kirjandus

• Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.