Ava peamenüü

Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.

Eesti soojumikas
Eesti soojumika õisik
Eesti soojumika õisik
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Soojumikas Saussurea
Liik Alpi soojumikas
Alamliik Eesti soojumikas
Trinaarne nimetus
Saussurea alpina subsp. esthonica
(Baer ex Rupr.) Kupff. 1902
Sünonüümid

Saussurea esthonica

LevikualadRedigeeri

Eesti soojumikas kasvab peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub saartel.[1] Lätis on teada kaks leiukohta (Pope ja Tukums).[2][3]

Meie soojumika kasvukohtadeks on peamiselt lubjarikkad madalsood, soostunud niidud ning soised hõredad metsad. Kaasliikidena esinevad pruun sepsikas, sinihelmikas, lubikas, raudtarn ja muud väga niiskeid kasvukohti eelistavad lubjalembesed taimed.[2]

Alamliigi kujunemineRedigeeri

Arvatavalt jõudis alpi soojumikas Eesti aladele subarktilise kliimaperioodi lõpul või preboreaalis, mil meie aladel kasvasid peamiselt tundra- ja metsatundra taimekooslused. Järgnenud soojematel ajajärkudel jäi soojumikas kasvama vaid soisetele lubjarikastele muldadega aladele ning põhiliigist eraldatuna arenes alpi soojumikast uus alamliik.[2]

PaljunemineRedigeeri

Taim paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil. Seemnete idanevus on kesine, keskmiselt 14%.[2]

KaitseRedigeeri

Eestis kuulub soojumikas kaitse alla 1994. aastast alates.[2] 1994–2004 kuulus soojumikas II kaitsekategooriasse, 2004–2014 III kategooriasse ja 2014. aastast alates on uuesti kantud II kategooriasse[4]. Samuti kuulub eesti soojumikas Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi II ja IV lisasse.[5] Soojumikat ohustab meil põhiliselt kasvukohtade võsastumine-metsastumine ning kuivendamine.[6]

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandustRedigeeri