Eesti Teadeteagentuur
Eesti Teadeteagentuur (lühend ETA) oli Eesti uudisteagentuur.
ETA eelkäijad olid Ajakirjanduse Büroo (asutati 1918) ja Estur (asutati 1919)[1]. ETA asutati aastal 1920 kui Eesti Telegraafiaagentuur[1], asukohaks Suur-Karja tänav 18. Aastal 1922 muudeti ETA õiguslikult vormilt aktsiaseltsiks[1].
Eesti NSV Telegraafi Agentuur muuda
1940. aastal ETA riigistati[1] ja nimetati Eesti NSV Telegraafi Agentuuriks[2], arvates 21. augustist 1940 nimetati "Eta" direktoriks (NSV Liidu Täievolilise esinduse pressiatašee) Pjotr Izmestjev ja asetäitjaiks Johannes Laube ja Rein Alasoo[3]
Eesti Telegraafi Agentuur muuda
1958. aastal nimetati agentuur uuesti Eesti Telegraafi Agentuuriks. ETA põhiülesanneteks oli koguda informatsiooni ja fotoinformatsiooni vabariigi poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu kohta; levitada informatsiooni ajakirjanduse ja raadio jaoks, levitada seadusandlikke akte, Eesti Kommunistliku Partei ja vabariigi valitsuse otsuseid, anda Nõukogude Liidu Telegraafiagentuurile (TASS) informatsiooni Eesti NSV elust, levitada üleliidulist ja välisinformatsiooni. Eesti Telegraafi Agentuuri direktorina tegutses aastatel 1945–1965 Albert Keis, 1965–1973 Kira Sipjagina[4], 1973–1987 Kaljo Krell ja veebruarist 1987 Henno Toming.
Aastal 1971 läks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur TASS-i haldusse[1]. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Telegraafi Agentuuri põhiülesanne oli vahendada TASS-i üleliidulisi ja välisuudiseid ning fotoinformatsiooni, koguda kohalikke uudiseid ja varustada sellega vabariigi ajakirjandust, televisiooni ja raadiot; edastada TASS-ile üleliiduliselt ja välismaal levitamiseks vabariiklikke uudiseid ja fotoinformatsiooni, organiseerida uudiste kogumiseks vabariigis oma alaliste korrespondentide võrk, komandeerida vajadust mööda oma erikorrespondente vabariiki ja väljapoole seda; anda välja ja levitada uudiste sõnumikke, teatmikke, fotovalimikke ja klišeesid[5].
ETA Interactive muuda
Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal toetas riik ETA tegevust. 1998. aastal ETA riigistati (riigiaktsiaselts), ent majandusraskuste tõttu lasi riik selle üsna pea erastada[1]. Selle tulemusena moodustati operaatorfirma AS ETA Interactive, mille pankroti kuulutas Tallinna Linnakohus välja 14. märtsil 2003. Uudiste edastamise oli ETA lõpetanud 31. jaanuaril 2003. [6].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 EE 12. köide, 2003: 124.
- ↑ 1090. Eesti Telegraafi Agentuuri „ETA“ tegevuse kohta antud korralduse muudatus., Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940
- ↑ 1075. Korraldus Eesti Telegraafi Agentuuri „Eta" tegevuse kohta., Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940
- ↑ Art. 124 Eesti NSV Presiidiumi seadlus Sm K. Sipjaginile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 20, 7. mai 1966
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur, The National Archives of Estonia
- ↑ ETA Online'i ja BNSi uudised 31. jaanuaril ja 14. märtsil 2003