Enefit Power
Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama ja Eesti soojuselektrijaama baasil. Ettevõte kandis 2009. aastani nime AS Narva Elektrijaamad, aastatel 2009–2016 Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja 2016–2020 Enefit Energiatootmine AS.
Kaks elektrijaama ühendati ühtse juhtimise alla majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Loodud ettevõte kanti äriregistrisse 4. oktoobril 1999.[1]
Lisaks Balti ja Eesti soojuselektrijaamale kuulub ettevõtte alla ka 2015. aastal tööd alustanud Auvere elektrijaam. Need on kolm maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama ning Eesti suurimad elektri- ja soojusenergia tootjad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.
Kõik Enefit Poweri aktsiad kuuluvad Eesti Energiale.
Juhtkond ja töötajad muuda
Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse ainus liige oli 15. aprillist 2010 Tõnu Aas.[1]
Ettevõttes tegutseb Narva Energia Ametiühing, mille juhatuse esimees on Vladimir Aleksejev.[1]
Majandustegevus muuda
Enefit Power varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja soojusenergiaga Narva linna. Narva elektrijaamade toodang müüakse Põhjamaade elektribörsile Nord Pool Spot.
Jagunemine muuda
23. jaanuaril 2007 võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsusele moodustada omaette äriühing (Eesti Energia Narva Õlitehas AS), Narva elektrijaamadele kuuluva vedelkütuseid tootva õlitehase baasil.[2]
AS Narva Õlitehas moodustati Eesti Energia Narva Elektrijaamade jagunemisel eralduva aktsiaseltsina. Narva Õlitehas on 100-protsendiline Eesti Energia tütarettevõte. Õlitehas asub Eesti Elektrijaama territooriumil umbes 25 km Narvast edelasse. Õlitehas alustas tööd 31. detsembril 1979. 7. juunist 2007 asus ASi Narva Õlitehas uue juhatuse esimehena ametisse varasem Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond. Õlitehase juhtimise kõrval jätkas Kond ka Narva Elektrijaamade finantsdirektori ametikohal.
Ümberkorraldused ettevõttes muuda
Aastail 2010 ja 2011 viidi mitusada Narva elektrijaamade töötajat üle Eesti Energia teistesse tütarettevõtetesse Eesti Energia Kaevandused ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.[viide?]
Auvere elektrijaam muuda
Pikemalt artiklis Auvere elektrijaam
Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmis 2015. aastal. Selle võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaam kasutab keskkonnasõbralikku keevkihttehnoloogiat ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga.[3]
Otsus uue kuni kahe energiaplokiga soojuselektrijaama rajamiseks võeti vastu 2009. aastal. Riigihankel uue elektrijaama ehitaja leidmiseks osalesid konsortsium Alstom Estonia AS, Alstom Power Sp. z o.o., Alstom Power System SA ning SNC Lavalin Polska.[4] Edukaimaks tunnistati Prantsuse päritolu Alstomi kontserni pakkumine ning 2011. aastal sõlmiti kontserniga esialgne leping uue elektrijaama esimese ploki ehituseks. Eesti valitsus andis heakskiidu Eesti Energia ainuomanikuna investeeringule uude energiaplokki 2011. aasta juunis.[5] Esialgne leping sisaldas optsiooni rajada lisaks esimesele energiaplokile ka teine. 20. veebruaril 2014 otsustas Eesti Energia nõukogu, et optsiooni Auvere elektrijaama veel II energiaploki rajamiseks ei kasutata.[6]
Keskkonnamõju vähendamine muuda
Viimastel aastatel on Eesti Energia teinud suuri investeeringuid, et vähendada elektritootmise keskkonnamõju.
Euroopa Liiduga ühinemisel kohustus Eesti vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas.[7]
Eesti Energia Narva Elektrijaamad sõlmisid 2009. aasta märtsis firmadega Alstom Estonia AS & Alstom Power Sweden AB lepingu paigaldamaks kahele Eesti elektrijaama energiaplokile vääveldioksiidi (SO2) püüdmise seadmed (deSOx). 2010. aasta jaanuaris otsustati paigaldada seadmed veel kahele plokile.[8] Projekti kogumaksumus oli 110 miljonit eurot ja selle tulemusel vähenesid väävliheitmed ligi kolm korda.[9]
Lõpule on jõudnud ka lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille käigus katsetas Eesti Energia 2013. aastal ühel energiaplokil Fortum Power and Heat Oy poolt paigaldatud seadmeid. Projekti käigus vähenes heitmekodus filtriga energiaplokis peaaegu kaks korda. 2016. aastaks paigaldatakse lämmastikufiltrid Narva elektrijaamade seitsmele katlale.[10]
Põlevkivi on suure mineraalse osa sisaldusega kütus, mistõttu tuleb elektritootmise protsessis tekkivale põlevkivituhale leida kas taaskasutus või ladestada see tuhaväljale. Põlevkivituhaga inimestel kokkupuude puudub, sest tuhamäele tavalisel inimesel pääseda ei ole võimalik. Tuhk on kas veega segatud või kivistunud kujul, õhku tuhamäelt ühendeid ei lendu ning ka põhjavette sealt samuti midagi ei imendu – tegu on suletud süsteemiga. Ka 2013. aastal tehtud eriuuringud kinnitasid, et Narva elektrijaamade tuhahoidlad on keskkonnaohutud.[viide?]
Lisaks heitmepüügi seadmetele kasutavad Narva elektrijaamad õhuheitmete vähendamiseks teisigi võimalusi. 2005. aastal avas ettevõte kaks uut keevkihttehnoloogial energiaplokki – ühe Eesti ja ühe Balti elektrijaamas. Renoveerimistööd teostas Soome ettevõte Foster Wheeler Energia OY. Projekt läks maksma ligikaudu 244 miljonit eurot. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad kui tolmpõletuskatla puhul ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine, mille tõttu on vääveldioksiidi heitmed neis kateldes minimaalsed.[11][12]
Kõige selle tulemusel on Narva elektrijaamades võimalik säilitada aastane tootmisvõimekus tasemel 9–10 TWh ka pärast 2016. aastat, mil Euroopa Liidu keskkonnanõuded taas karmistuvad.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Äriregistri päring seisuga 20. juuli 2011.
- ↑ "Eesti Energia nõukogu kinnitas kontserni struktuurimuudatused". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2008. Vaadatud 6. juunil 2008.
- ↑ Valmisid Auvere elektrijaama elutähtsad süsteemid, Eesti Energia pressiteade, 10. september 2014
- ↑ Narva uue elektrijaama ehitamiseks esitati kaks pakkumust, Delfi, 02. juuli 2010
- ↑ Eesti Energia sõlmis lepingu uue elektrijaama ehituseks, ERR uudised, 14. jaanuar 2011
- ↑ Äripäev 20.02.2014 "Eesti Energia nõukogu kinnitas Auvere II plokist loobumise"
- ↑ Directive 2001/80/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2001 on the limitation of emissions of certain pollutants into the air from large combustion plants
- ↑ [1]
- ↑ Postimees 07.04.2013 "Eesti Energia väävliheitmed on kümne aastaga vähenenud kolm korda"
- ↑ Postimees 3.04.2014 Eesti Energia paigaldab Narva elektrijaamade kateldele lämmastikufiltrid
- ↑ Eesti elektrijaama renoveeritud ploki pidulik esitlus 22.04.2005
- ↑ "Horisont 2/2011 "Energeetika: juhtmeid pidi põlevkivi küljes", Andres Siirde". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2014. Vaadatud 9. juulil 2014.