Ava peamenüü

Eduard Magnus Jakobson (Jacobson 24. jaanuar 1847 Torma, Tartumaa21. juuli 1903 Tallinn) oli eesti graafik ja baptisti jutlustaja.

Eduard Magnus Jakobson
Sünninimi 24. jaanuar 1847
Sünniaeg Torma, Tartumaa
Sünnikoht 21. juuli 1903
Surmaaeg Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala ksülograafia

Sündis kösterkooliõpetaja Adam Jakobsoni pojana. Tema õde oli Natalie Auguste Johanson-Pärna ning vend Carl Robert Jakobson. Alghariduse omandas Eduard Magnus kodus. 1864. aastal läksid vennad Jakobsonid Peterburi, kus Eduard Magnusest sai August Daugelli puugravüüritöökoja õpilane.[1] Tema esimesed iseseisvad tööd ilmusid 1866. aastal Eesti Postimehes ehk Näddalalehes J. R. Berendhoffi kavandite järgi.[1]

1867 illustreeris ta Carl Robert Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamatu", 1868 "Weikese Geograafia", 1869 lauliku "Wanemuise Kandle Healed" ning esimese eestikeelse agrotehnilise käsiraamatu "Teadust ja Seadust Põllul".[2] Peterburis sai Jakobson suure tallimuse soome arheoloogi Johan Reinhold Aspelini teose "Muinaisjäännöksiä Suomen suvun asumus-alailta" illustreerimiseks. Kunstnik valmistas aastatel 1877-1889 neljast vihust koosneva teose tarbeks 1745 puulõiget.[2][3]

1869. aastal laskis Eduard Magnus Jakobson ristida end baptisti usulahku ning hakkas aktiivselt vaimulikku kirjandust välja andma ja levitama[1]. Aastail 1877-1889 andis ta välja Siioni sõnumetooja lehte, mida ise illustreeris.[3] Veidi enne venna surma 1882. aastal loobus ta oma töökojast Peterburis Vassili saarel ning siirdus rändraamatukaubitsejana Venemaale.[1]

1884. aastal asus Jakobson elama Riiga, kus avas "Kunstpildi leikamise koja", abiellus ning graveeris ja jutlustas oma loomingulise elu kaksteist kõige viljakamat aastat. 1896. läks puugravüüritöökoda koos raamatukauplusega üle tema pojale Adolphile[1].

Elu lõpu veetis Jakobson Tallinnas, kus pühendas end valdavalt jutlustamisele. Ta suri 1903. aastal ning on maetud Kalamaja kalmistule.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Eduard Magnus Jakobsoni 100. sünniaastapäeva 1947. aastal tähistasid raamatukunstnik ning samast aastast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (hilisema ERKI) tüpograafiaeriala õppejõud Hans Treumann ja kunstnik Märt Laarman Jakobsoni originaalklotsidelt trükitud puugravüüridest koostatud mapiga "Eduard Magnus Jakobson : puulõikeid esimese eesti kunstpildilõikaja säilinud loomingust tema sajandal sünniaastal".[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anne Untera, "Puugravöör Eduard Magnus Jakobson 150", Sirp, 07.02.1997
  2. 2,0 2,1 Tiina Abel, "Professionaalse raamatukunsti lähtemeister" Sirp, 1997
  3. 3,0 3,1 3,2 Mai Levin. Esimesest eesti kunstpildilõikajast originaalestambi taassünnini. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015