Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest. Ida-Euroopa aeg on seega maailmaajast kaks tundi ees. Ida-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kolm tundi.

sinine	Lääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h).
punane	Kesk-Euroopa aeg (maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h).
kollane	Ida-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h).
roheline	Moskva aeg (maailmaaeg + 4 h).

Heledama värviga riikides suveaega ei ole.

Ida-Euroopa aega kasutavad paljud Euroopa riigid ning ka mitmed Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid:

• Bulgaaria,
• Eesti,
• Egiptus,
• Iisrael,
• Jordaania,
• Kreeka,
• Küpros,
• Leedu,
• Liibanon,
• Liibüa,
• Läti,
• Moldova,
• Palestiina territooriumid,
• Rumeenia,
• Soome,
• Süüria,
• Ukraina,
• Venemaa Kaliningradi oblast (suveajata).

Ajaloost

Enne vööndiajale üleminekut kasutati ühe riigi piires mingi linna (näiteks pealinna) kohalikku päikeseaega. Nii näiteks erines kellaaeg Lätis kellaajast Eestis mõne minuti võrra.

Eestis kehtib alates 1. maist 1921 (välja arvatud Nõukogude okupatsioon, kui kehtis dekreediajana Moskva aeg) Ida-Euroopa aeg, mille kehtestas Vabariigi Valitsus 1921. aasta 27. aprillil vastuvõetud määrusega:

„Maksma panna Eesti vabariigi piirides 1921 a. 1. maist arvates Ida-Euroopa kellaaeg, mis Greenwichi meridiaani järele arvatavast Lääne-Euroopa kellaajast kaks tundi ees on.

Riigivanem: K. Päts.
Teedeminister: Joh. Kukk.
Riigisekretäär: K. Terras.“

– Riigi Teataja 1921, 33.

Vaata ka

• Ajavöönd
• Vööndiaeg
• Suveaeg
• Kellaaeg