Lääne-Euroopa aeg

ajavöönd

Lääne-Euroopa aeg (inglise keeles West European Time, lühend WET) on üks vööndiaja UTC±0 nimetustest, mida kasutatakse peamiselt Euroopas. Lääne-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees üks tund.


sinineLääne-Euroopa aeg
(maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h).
punaneKesk-Euroopa aeg
(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h).
khakiIda-Euroopa aeg
(maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h).
rohelineMoskva aeg
(maailmaaeg + 4 h.
Heledama värviga riikides suveaega ei ole.

Lääne-Euroopa aega kasutatakse järgmistes Euroopa paikkondades ja riikides:

Geograafiliselt kuuluvad ka Prantsusmaa, Hispaania ja Beneluxi maad rohkem Lääne-Euroopa ajavööndisse (7.5 läänepikkuskraadist 7.5 idapikkuskraadini). Enne teist maailmasõda kasutasidki Prantsusmaa, Hispaania, Belgia ja Luksemburg Lääne-Euroopa aega, samas Holland kasutas Amsterdami aega (UTC+0:20). 1940. aastal Saksa okupatsiooni ajal kehtestati Prantsusmaal ja Beneluxi maades Kesk-Euroopa aeg, mida toona nimetati Berliini ajaks. Ka Hispaanias mindi Francisco Franco käsul üle Kesk-Euroopa ajale, 16. märts 1940 23:00 asemel tuli kohe 17. märts 1940 00:00.

Sõjaajal kasutas Suurbritannia suveaega (UTC+1) standardajana ja suveajana topeltsuveaega (UTC+2). Pärast Prantsusmaa vabastamist 1944. aasta suvel kasutati algul UTC+2 edasi, 1944.-1945. aasta talvel mindi üle UTC+1-le. Ka 1945. aasta suvel kasutati endiselt topeltsuveaega (UTC+2), kuni pärast sõja lõppu tuldi tagasi suveajale (UTC+1). 7. oktoobril 1945 taastati Suurbritannias standardajana Lääne-Euroopa aeg, ka Prantsusmaal plaaniti 18. novembrist 1945 taastada Lääne-Euroopa aeg, kuid kaks nädalat enne selle teokstegemist plaanist loobuti ja Prantsusmaa on endiselt jäänud kasutama Kesk-Euroopa aega.

Vaata kaRedigeeri