Must mamba

(Ümber suunatud leheküljelt Dendroaspis polylepis)

Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu. Ta esineb laial alal Aafrikas.

Must mamba

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Colubroidea
Sugukond Mürknastiklased Elapidae
Perekond Mamba Dendroaspis
Liik Must mamba
Binaarne nimetus
Dendroaspis polylepis
Günther, 1864
Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila
Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila
Sünonüümid
  • Dendroaspis polylepis polylepis GÜNTHER 1864[1]
  • Dendraspis polylepis GÜNTHER 1864
  • Dendraspis angusticeps BOULENGER 1896
  • Dendraspis angusticepsLOVERIDGE 1936
  • Dendroaspis polylepis polylepisLOVERIDGE 1955
  • Dendroaspis polylepis polylepisWELCH 1994
  • Dendroaspis polylepisAUERBACH 1987
  • Dendroaspis polylepisBROADLEY & HOWELL 1991
  • Dendroaspis polylepisTRAPE & MANEÉ 2006
  • Dendroaspis polylepis antinorii PETERS 1873
  • Dendraspis antinorii PETERS 1873
  • Dendroaspis polylepis antinori – WELCH 1994

Klassifikatsioon muuda

Kirjeldus muuda

Must mamba on surmavalt mürgine; Ta kuulub maailma mürgisemate madude hulka. Lisaks on ta maailma kiireim madu, tema liikumiskiirus võib-olla 11 km/h ja lühiajaliselt ka kuni 20 km/h (50–80 m, siis hakkab ta ära väsima).[4]

Mustad mambad on suhteliselt kõhnad ja pikad maod, kelle pikkus on 2,5–3,2 m. Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg.

Nad toituvad väiksematest loomadest ja lindudest. Tavaliselt hammustavad saaklooma, jätavad selle mõneks ajaks valveta ja hiljem naasevad sööma.

Värvus muuda

Musta mamba nimetus ei tähenda seda, et nad musta värvi oleksid, vaid kui nad avavad oma suu, siis on selle sisemus mustjas.

Täiskasvanud mustad mambad ise võivad olla oliivirohelist, pruuni või läikivhalli värvi. Noored mustad mambad (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi.

Anatoomia ja füsioloogia muuda

Mambadel on tuvastatud uuringute käigus üksnes üks kops- parem.[5]

Paaritumine ja poegimine muuda

Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. Emasloomad on munaspoegijad ja mõni kuud pärast paaritumist võivad nad muneda 6–17 (ka 20) muna. Paar kuud hiljem kooruvad munadest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid.

Farmakoloogia muuda

Uute ravimite väljatöötamine muuda

Hiirtega tehtud laboratoorsed katsed, mille esialgsed uurimistulemused avaldati oktoobris 2012 ajakirjas Nature, näitasid, et musta mamba mürgist eraldatud peptiidid tõrjuvad hiirtel valu, tekitamata seejuures mürgistust, ning kõrvaltoimeid on vähem kui morfiini tarbides. Need peptiidid nimetati mambalgiinideks.

Valu vaigistav toime arvatakse saabuvat:

Calciseptine muuda

Musta mamba Dendroaspis p. polylepis süljest on eraldatud bioloogiline närvimürk Calciseptine. Calciseptine toimib in vivo ja in vitro katseloomadel L-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorina ja alandab väga tõhusalt vererõhku.

Viited muuda

  1. Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
  2. Spawls, S (2010). "Dendroaspis polylepis". IUCN 2012. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2 (Inglise keel). www.iucnredlist.org. Vaadatud 23. detsember 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
  4. Cobus Van Der Vlies, Southern Africa Wildlife and Adventure, Trafford Publishing, lk 180, ISBN 978 1 4269 19329 (inglise keeles).
  5. J. N. MAINA, The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study, (16. märts 1989), J. Anat. (1989), 167, lk 31–46(inglise keeles).
  6. S.Diochot, A.Baron, M.Salinas, D.Douguet, S.Scarzello, A.-S. Dabert-Gay, D. Debayle,V. Friend, A. Alloui, M. Lazdunski, E. Lingueglia. Black mamba venom peptides target acid-sensing ion channels to abolish pain., Nature, 490, 552–555. DOI:10.1038/nature11494.
  7. Gallagher, James (3. oktoober 2012). "Black mamba venom is 'better painkiller' than morphine". BBC News Health. BBC. Vaadatud 3. oktoober 2012.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda