Darja Vladimirovna Domratševa (valgevene Дар’я Уладзіміраўна Домрачава; sündinud 3. augustil 1986 Minskis) on Valgevene laskesuusataja, neljakordne olümpiavõitja (2014, 2018), kahekordne maailmameister (2012, 2013) ja maailma karikasarja üldvõitja (2014/15). Darja Domratševa on nelja kuldmedaliga kõige tituleeritum Valgevene sportlane taliolümpiamängude ajaloos. Domratševa teatas oma sportlaskarjääri lõpetamisest 2018. aasta juunikuus.[1]

Darja Domratševa
Darja Domracheva 2.jpg
Isikuandmed
Riik Valgevene
Sünniaeg 3. august 1986 (33-aastane)
Sünnikoht Minsk
Pikkus 168 cm
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Minski Dünamo
Darja Domratševa 2008. aasta MM-il

Darja Domratševa sündis Minskis, ent kolis nelja-aastaselt Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas asuvasse Njagani linna, mille peaarhitektiks oli tema ema. Njaganis elades alustas Domratševa 1999. aastal laskesuusatreeninguid ning tema esimeseks laskesuusatreeneriks oli Albert Musin. Darja Domratševa andekus selgus üsna varakult, kui ta võitis võistlustel samaealisi poisse. 2004. aastal kolis Domratševa treenerite kutsel tagasi Minskisse.[2]

Domratševa tegi rahvusvahelise tiitlivõistluste debüüdi laskesuusatamises 2005. aasta juunioride ja noorte maailmameistrivõistlustel Kontiolahtis, kus ta võitis noorte arvestuses kulla sprindis ja jälitussõidus. 2006. aastal võitis ta samadel võistlustel juunioride arvestuses pronksi jälitussõidus ja 2007. aastal Svetlana Sleptsova järel hõbemedali nii sprindis kui ka jälitussõidus.[3]

Debüüdi maailmakarikavõistlustel tegi Domratševa hooajal 2006/07 ning sai 1. detsembril 2006 peetud Östersundi sprindis 16. koha. Samal hooajal jõudis Domratševa kuuel korral esikümnesse, lõpetades MK-sarja kokkuvõttes 22. kohal. Samal hooajal osales Domratševa ka esmakordselt täiskasvanute tiitlivõistlustel, saavutades parimal individuaalstardil sprindis 13. koha ning teatesõidus 5. koha.[4]

Ehkki Domratševa võitis hõbemedali 2008. aasta maailmameistrivõistlustel Östersundis segateatesõidus, ei saavutanud ta MK-sarja hooajal 2007/08 loodetud läbimurret, kui ta lõpetas hooaja kokkuvõttes 26. kohaga, jõudes vaid kahel korral esikümnesse.[5]

Oma suure läbimurde laskesuusatajate tippseltskonda tegi Domratševa MK-sarja 2008/09 hooajal, kui ta lõpetas üldkokkuvõttes 7. kohaga[6]. Ta jõudis kolmel korral poodiumile ning 2009. aasta MM-il Pyeongchangis oli ta 10 km jälitussõidus viies ja 12,5 km ühisstardiga sõidus kuues. Samast hooajast pärineb ka Domratševa karjääri suurimaid kurioosumeid, kui ta 11. jaanuaril 2009 peetud Oberhofi 12,5 km ühisstardiga sõidus jõudis teise lasketiiru liidrina, ent lasi lamades laskmise asemel püsti, katkestades seejärel võistluse[7].

2010. aasta olümpiamängudel Vancouveris sai ta pronksmedali 15 km eraldistardiga sõidus ning oli ühisstardiga sõidus kuues ja 7,5 km sprindis kaheksas. MK-sarjas saavutas ta hooajal 2009/10 oma esimesed individuaalsed võidud täiskasvanute seas, võites Kontiolahti MK-etapil esikohad sprindis ja jälitussõidus. Hooaja kokkuvõttes saavutas Domratševa 6. koha.[8]

2011. aasta MM-il Hantõ-Mansiiskis võitis ta oma esimese individuaalse MM-medali, kui sai ühisstardiga sõidus hõbemedali. Samal MM-il võitis ta Valgevene naiskonnaga 4x6 km teatesõidus pronksmedali. Sarnaselt eelmisele hooajale lõpetas Domratševa MK-sarja kokkuvõttes kuuenda kohaga, saavutades oma ainsa võidu hooaja viimasel etapil ühisstardiga sõidus. Samal hooajal võitis ta oma esimese kristallgloobuse, olles hooaja parim ühisstardiga sõitude arvestuses.[9]

Suure arenguhüppe tegi Domratševa hooajal 2011/12, kui ta lõpetas MK-sarja kokkuvõttes 2. kohaga, jäädes 28 punktiga alla Magdalena Neunerile, kellele see oli karjääri viimaseks hooajaks. Sel hooajal võitis ta kuus etappi ning jõudis kokku 17 etapil esikolmikusse. Lisaks võitis Domratševa MK-sarja jälitussõidu ja ühisstardi arvestuses. Samal hooajal peetud maailmameistrivõistlustel Ruhpoldingis võitis Domratševa oma esimese maailmameistritiitli, võites esikoha 10 km jälitussõidus.[10]

Teise kohaga lõpetas Domratševa ka järgmisel, 2012/13 hooajal, kuid nüüd lahutas teda Tora Bergerist koguni 310 punkti. Hooaja jooksul võitis Domratševa kolm MK-etappi, millest üks oli Nove Mestos peetud maailmameistrivõistluste 12,5 km ühisstardiga sõit.[11]

Ehkki ka hooajal 2013/14 ei suutnud Domratševa võita laskesuusatamise MK-sarja, lõpetades Kaisa Mäkäräineni ja Tora Bergeri järel 3. kohaga[12], domineeris Domratševa hooaja kõige tähtsamatel võistlustel, Sotši taliolümpiamängudel, võites esimese naislaskesuusatajana ühtedelt olümpiamängudelt kolm kuldmedalit. Eduka olümpiasoorituse eest pälvis Domratševa esimese naisena Valgevene kangelase aunimetuse[13].

Hooajal 2014/15 võitis Domratševa maailmakarikasarja 1092 punktiga, võites hooajal jooksul üheksa etappi ning edestas teiseks tulnud Kaisa Mäkäräinenit 48 punktiga. Samal hooajal peetud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Kontiolahtis ei võitnud Domratševa ühtegi medalit, saavutades parimal juhul 12,5 km ühisstardiga sõidus 4. kohaga. Need olid Domratševa esimesed täiskasvanute tiitlivõistlused pärast 2009. aastat, kui ta lahkus võistlustelt medalita.[14]

Domratševa jättis 2015/16 hooaja mononukleoosi tõttu vahele[15]. 16. juuli 2016 abiellus Domratševa Ole Einar Bjørndaleniga[16] ja sama aasta 1. oktoobril sündis neil tütar Ksenja[17].

Pärast ligi kaheaastast pausi naasis Domratševa hooajal 2016/17 tagasi MK-sarja, tehes esimese stardi 6. jaanuaril 2017, ning saavutas Oberhofi sprindis 37. koha. Hooaja kokkuvõttes saavutas Domratševa 24. koha, jõudes esikolmikusse vaid ühel korral. See ainus kord pärines 2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustelt Hochfilzenis, kui ta lõpetas 10 km jälitussõidu 2. kohaga.

2017/18 hooajal võitis Domratševa Pyeongchangi taliolümpiamängudelt oma neljanda olümpiakulla, kui ta tõi ankrunaisena Valgevene teatenaiskonna 4x6 km teatesõidus esimesena finišisse[18]. Sellega sai Domratševast olümpiaajaloo edukaim naislaskesuusataja ning ainus, kes olümpiamängudelt võitnud neli kuldmedalit.

2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis edestas Domratševa Valgevene punktid[19].

SaavutusedRedigeeri

  OlümpiamängudelRedigeeri

MaailmameistrivõistlustelRedigeeri

Juunioride ja noorte maailmameistrivõistlustelRedigeeri

Maailma karikavõistlustelRedigeeri

MaailmakarikasRedigeeri

  • Ühisstardiga sõidu karikas 2010/11
  • Jälitussõidu karikas 2011/12
  • Ühisstardiga sõidu karikas 2011/12
  • Ühisstardiga sõidu karikas 2013/14
  • Sprindi karikas 2014/15
  • Maailmakarikas 1. koht: 2014/15 (1092 punktiga)

Maailma karika etappide võidudRedigeeri

Darja Domratševa on (seisuga 18. märts 2018) jõudnud maailmakarika poodiumile 81 korda (74 korda individuaalselt), millest 29 korral kõige kõrgemale astmele.

Jrk. nr Hooaeg Kuupäev Koht Ala
1. 2009/10 13. märts 2010   Kontiolahti 7,5 km sprint
2. 14. märts 2010   Kontiolahti 10 km jälitussõit
3. 2010/11 20. märts 2011   Oslo 12,5 km ühisstardist
4. 2011/12 1. detsember 2011   Östersund 15 km indiv.
5. 10. detsember 2011   Hochfilzen 10 km jälitussõit
6. 22. jaanuar 2012   Antholz-Anterselva 12,5 km ühisstardist
7. 4. märts 2012   Ruhpolding 10 km jälitussõit
8. 17. märts 2012   Hantõ-Mansiisk 10 km jälitussõit
9. 18. märts 2012   Hantõ-Mansiisk 12,5 km ühisstardist
10. 2012/13 7. detsember 2012   Hochfilzen 7,5 km sprint
11. 17. veebruar 2013   Nové Město 12,5 km ühisstardist
12. 7. märts 2013   Sotši 15 km indiv.
13. 2013/14 3. jaanuar 2014   Oberhof 7,5 km sprint
14. 4. jaanuar 2014   Oberhof 10 km jälitussõit
15. 9. märts 2014   Pokljuka 12,5 km ühisstardist
16. 20. märts 2014   Oslo 7,5 km sprint
17. 2014/15 4. detsember 2014   Östersund 15 km indiv.
18. 20. detsember 2014   Pokljuka 10 km jälitussõit
19. 11. jaanuar 2015   Oberhof 12,5 km ühisstardist
20. 18. jaanuar 2015   Ruhpolding 12,5 km ühisstardist
21. 23. jaanuar 2015   Antholz-Anterselva 7,5 km sprint
22. 24. jaanuar 2015   Antholz-Anterselva 10 km jälitussõit
23. 8. veebruar 2015   Nové Město 10 km jälitussõit
24. 14. veebruar 2015   Oslo 7,5 km sprint
25. 21. märts 2015   Hantõ-Mansiisk 10 km jälitussõit
26. 2017/18 8. detsember 2017   Hochfilzen 7,5 km sprint
27. 21. jaanuar 2018   Antholz-Anterselva 12,5 km ühisstardist
28. 9. märts 2018   Kontiolahti 7,5 km sprint
29. 18. märts 2018   Oslo 10 km jälitussõit

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri