Mononukleoos
Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos (ladina keeles mononucleosis (infectiosa), inglise keeles ka "kissing disease"; kõnekeeles 'suudlemishaigus') (B27.0, RHK-10) on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse (EBV)[1] või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus, mis levib süljega ja millele on iseloomulik lümfotsüütide rohkus veres.[2]
Eksperimentaalset infektsioosset mononukleoosi võidakse tuvastada ka mitmetel laboriloomadel.
EBV nakatab B-rakke ja mõjutab lümfotsüüte – valgeid vereliblesid, mis võitlevad haigustega, rünnates antikehi.[3] Mononukleoosi võib ka tekitada tsütomegaloviirus, herpesviirus, mida võib tavaliselt leida kehavedelikes. Kuigi tsütomegaloviirus võib põhjustada mononukleoosi, on 85% juhtumitest seostatud Epsteini-Barri viirusega.[4] Mononukleoos võib esineda kõigil, kuid see on kõige sagedasem teismelistel ja noortel vanuses 15–35.[5]
Sümptomid muuda
Mononukleoosi seostatakse väsimusega, mis võib kesta mitmeid kuid. Tavaliselt ei avaldu sümptomid enne 4–7 nädala möödumist nakatumisest. Haigusnähte põhjustavad harilikult inimese lümfoid(-immuun)süsteemi osade koordineeritavad immuunvastused.
Kuigi haigus on harva surmav, võib see haigus B-rakkudesse jääda, mõjutades inimest kogu tema elu.[6] Igal juhul eritab inimene hooti haigust sülje kaudu kogu elu. Mõningatel juhtudel, kõige sagedamini teismelistel tüdrukutel, võib haigus põhjustada kroonilist väsimust.[7] Uuringud näitavad, et mononukleoosi nakatunud on vastuvõtlikumad polüskleroosile.[8]
Põhilised mononukleoosi sümptomid:[9]
- valus kurk ja mandlid
- lümfisõlmede suurenemine kaelal, harvemini kaenla all ja kubemepiirkonnas
- palavik ja külmavärinad (EBV kõige nakkavam)
- suurenenud põrn, mis põhjustab kõhuvalu
- iiveldus
- kõhuvalu
- peavalu
- lihaste valulikkus
- valu rinnus
- köhimine
- nahalööbed
- isutus ja energiakadu
Kõige ilmsem mononukleoosi mõju patsientidel on igapäevaelus energiakadu. Mehed ja naised on mononukleoosi suhtes võrdselt vastuvõtlikud; kuigi uuringud näitavad, et Ameerikas on valged mononukleoosile 30% vastuvõtlikumad kui mustanahalised.
Diagnoos muuda
Sümptomid, nagu suurenenud lümfisõlmed kaelal, valusad mandlid ja väsimus on kergesti äratuntavad mononukleoosi sümptomid. Kui need sümptomid esinevad, peaks patsient arsti juurde minema. Seda viirust testitakse Monospot' testiga, mis analüüsib heterofiilsete antikehade tootmist vaadates patsiendi vereproovi.[10] Suurenenud valgete vereliblede arv veres võib viidata mononukleoosile.
Ravi muuda
Kindlat ravi mononukleoosile pole. Tõsiste mononukleoosi juhtudega patsientidele soovitatakse voodipuhkust 1–2 nädalaks.[11] Kergematel juhtudel soovitatakse vältida pingutust, kuni sümptomid alanevad. Tungivalt soovitatakse spordist hoiduda, vältimaks põrna rebendit. Leevendamaks valusat kurku, peaks patsiendid jooma vett, tsitrusevabade puuviljade mahlu ja sööma maitsetuid toite.
Tüsistused muuda
Vireemiat pidurdanud ja nõrgenenud immuunsüsteem ei suuda adekvaatselt reageerida uutele patogeenide rünnakutele, seega võib mononukleoosi korral tekkida selliseid tüsistusi nagu südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus.
Infektsioosne mononukleoos on harva surmav.
Viited muuda
- ↑ Henle, Werner; Henle, Gertrude; Horwitz, Chales. "Epstein-barr virus specific diagnostic tests in infectious mononucleosis." Human Pathology, (1974). 551–565.
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 481:2004.
- ↑ DeMoranville, Victoria “Infectious Mononucleosis Test.” The Gale Encyclopedia of Nursing and Allied Health. (2002): 1270–1272. Online.
- ↑ Larsen, Laura. Sexually Transmitted Diseases Sourcebook. Health Reference Series Detroit: Omnigraphics, Inc., 2009. Online.
- ↑ Montgomery, Susan J; Carson De-Witt, Rosalyn. The Gale Encyclopedia of Children's Health: Infancy through Adolescence. Vol. 2. Detroit: Gale, 2006. Online.
- ↑ “Infectious Mononucleosis” Susan J Montgomery and Rosalyn Carson-DeWitt, Gale of Encyclopedia of Children’s Health- Infancy through Adolescence.
- ↑ Jafari, Naghmeh; Broer, Linda; Hoppenbrouwers, Ilse A; van Duijn, Cornelia M; Hintzen, Rogier Q. “Infectious mononucleosis-linked HLA class I single nucleotide polymorphism is associated with multiple sclerosis.” Multiple Sclerosis, (2010): 1303–07.
- ↑ By: Zaadstra, B. M.; Chorus, A. M. J.; van Buuren, S.; Kalsbeek, H.; van Noort, J. M. “Selective association of multiple sclerosis with infectious mononucleosis.” multiple sclerosis, (2008). 307–313.
- ↑ Alic, Margaret. The Gale Encyclopedia of Medicine. Vol. 3. 2nd ed. Detroit: Gale, 2005. Online.
- ↑ World of Microbiology and Immunology. Ed. Brenda Wilmoth Lerner and K. Lee Lerner. Vol. 2. Detroit: Gale, 2003. Online.
- ↑ Taber, Clarence. Taber’s Cyclopedic Medical Dictionary. Rochester: Lawyer's Co-operative Pub. Co,1988. Online.
Välislingid muuda
- E. Klein, I. Ernberg, M. G. Masucci, et al., T-Cell Response to B-Cells and Epstein-Barr Virus Antigens in Infectious Mononucleosis, Cancer Res 1981;41:4210-4215., veebiversioon (vaadatud 29.09.2014)(inglise keeles)
- Mroczek EC, Seemayer TA, Grierson HL, Markin RS, Linder J, Brichacek B, Purtilo DT., Thymic lesions in fatal infectious mononucleosis. Lühikokkuvõte, Clin Immunol Immunopathol., mai 1987;43(2):243-55., veebiversioon (vaadatud 29.09.2014)(inglise keeles)
- MONONUKLEOOS, veebiversioon (vaadatud 29.09.2014)