Daškaŭka (transkribeerituna Daškavka) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Mahiloŭ rajoonis, Daškaŭka külanõukogu halduskeskus. Asula asub Dnepri kaldal Mahiloŭ linnast 18 kilomeetrit lõuna pool, seal asub Daškaŭka raudteejaam.

Daškaŭka

valgevene Дашкаўка * / Daškaŭka *transkriptsioon: Daškavka
vene Дашковка (Daškovka)

Elanikke 1567 (2010)[1]

Koordinaadid 53° 44′ N, 30° 16′ E
Daškaŭka (Valgevene)
Daškaŭka

Daškaŭkas on keskkool, muusikakool, postkontor, apteek, kino ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on sealne juudi kalmistu, XX sajandi alguses ehitatud apteegi, haigla ja raudteejaama hooned ning sealne mõisakompleks.

Ajalugu muuda

Kirjalikes allikates on asulat mainitud esimest korda aastal 1597. Selle asutasid Sołomereckid. Aastal 1758 sai Daškaŭkast alev.

 
Mõisa peahoone

Poola jagamisel läks alev aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Mogiljovi maakonda. XIX sajandi alguses oli seal kaks õigeusu kirikut, sünagoog ja neli kõrtsi. Aastal 1866 oli alevis 700 elanikku.[2] Sajandi teisel poolel rajati Dnepri kõrgele kaldale Daškaŭka mõisa hoonetekompleks.[3]

Aastal 1885 avati Daškaŭkas kool. Aastal 1897 olid alevis õlipress, kaks sepikoda, veski, üks õigeusu kirik, kümme poodi, kaks sepikoda, kolm võõrastemaja, üks kõrts ja jõesadam. Aastal 1902 valmis alevit läbiv Peterburi-Odessa raudtee.

Aastal 1818 vallutas alevi Saksa armee. Samast aastast hakkas alev kuuluma Valgevene Rahvavabariiki, ent peagi vallutas selle Punaarmee. 3. märtsil 1924 läks alev Vene NFSV koosseisust Valgevene NSV koosseisu. Alevist sai toona külanõukogu halduskeskus, ühtlasi muudeti selle staatus külaks. Sajkslased vallutasid küla taas aastal 1941. 28. juunil 1944 ületas Punaarmee Daškaŭka kohal Dnepri ja vabastas küla.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2018. Vaadatud 3. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich(пол.). Tom I: Aa — Dereneczna. — Warszawa, 1880. S. [е908].
  3. Сядзібы Беларусі / Тэкст Лілія Чарняўская. — Мінск: Рыфтур, 2003. — Lk. 75. — 1000 ас. — ISBN 985-6700-10-7

Välislingid muuda