Vikipeedia

Christian VII

Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.

Christian VII
Christian VII
Taani kuningas
Ametiaeg
14. jaanuar 1766 – 13. märts 1808
Eelnev Frederik V
Järgnev Frederik VI
Isikuandmed
Sünniaeg 29. jaanuar 1749
Kopenhaagen
Surmaaeg 13. märts 1808
Rendsburg

Ta oli kuningas Frederik V ja kuninganna Louise'i poeg.[1]

Kuningana valis ta oma deviisiks "Gloria ex amore patriae" ('Au läbi isamaa-armastuse'). Christiani 42 aastat kestnud valitsusaega varjutas aga juba nooruses avaldanud vaimuhaigus, mistõttu jäi ta suuresti riigijuhtimisest kõrvale. 1770. aasta septembrist kuni 1772. aastani oli tegelikuks võimukandjaks Christiani ihuarst ja usaldusisik Johann Friedrich Struensee, kellest sai ka kuninganna Caroline Mathilde armuke.[1] Struensee kukutamise järel valitsesid kaks aastat riiki Christiani kasuema Juliane von Braunschweig-Wolfenbüttel, tema poolvend ja riigi eeldatav pärija Frederik ja Taani riigimees Ove Høegh-Guldberg.[2] 1784. aastal sai järjekordse paleepöörde tagajärjel regendiks kroonprints Frederik (hiljem Frederik VI), kes püsis võimul kuni Christiani surmani.[1][2]

Ehkki Christian oli ka Norra kuningas, ei külastanud ta seda oma valitsusajal kordagi ega langetanud ka ühtki riiki tõsisemalt mõjutanud otsust.[1]

Lapsepõlv ja haridus muuda

 
Christian VII noore kroonprintsina (Louis Tocqué, 18. sajandi kolmas veerand)

Christian sündis 29. jaanuaril 1749 Christiansborgi lossis Kopenhaagenis. Ta vanemad olid valitsev kuningas Frederik V ja tema esimese abikaasa, Suurbritanniast pärit kuninganna Louise. Alkohoolikust isa asemel teostas kuningriigis võimu riiginõukogu.[1]

Christiani ristivanemateks olid tema isa Frederik, emapoolne vanaema kuninganna Sophie Magdalene von Brandenburg-Kulmbach, samuti isapoolne tädi printsess Louise ning isapoolne vanatädi printsess Charlotte Amalie. Tal oli ka kaks vanemat õde: printsessid Sophie Magdalene ja Vilhelmina Karoline. Frederiku ja Louise'i esimene poeg, kelle nimi oli samuti Christian, oli surnud imikuna 1747. aastal.[1]

1750. aastal sündis perre ka tütar Louise.[3] Christiani ema suri 1751. aastal.[1] Järgmisel aastal abiellus Frederik Braunschweig-Lüneburgi hertsogi ja Wolfenbütteli vürsti Ferdinand Albrecht II tütre hertsoginna Juliane von Braunschweig-Wolfenbütteliga, kellega sündis neil 1753. aastal Christiani poolvend prints Frederik.[4] Christiani läbisaamine oma kasuemaga oli kehv.[1]

Christiani prantsuse keele õpetaja, Šveitsi õpetlane Élie Salomon François Reverdil, püüdis temast kujundada reformimeelset valitsejat.[1]

Valitsusaeg muuda

Troonile asumine muuda

Kui Frederik V surma 14. jaanuaril 1766 suri, tõusis Christian Taani ja Norra troonidele kui kuningas Christian VII. Kuningana valis ta oma deviisiks "Gloria ex amore patriae" ('Au läbi isamaa-armastuse').[1]

 
Vasegravüür, mis kujutab vastabiellunud Christian VII ja kuninganna Caroline Mathilde esimest tantsu nende pulmapidustustel 8. novembril 1766 Christiansborgi lossis.

Abielu muuda

1765. aastal kihlus Christian oma nõbu ja George III õe printsess Caroline Mathildega, paar abiellus Londonis toimunud vahendatud laulatusel 1. oktoobril 1766. Christian ja Caroline kohtusid esimest korda 2. novembril Roskildes ning laulatati koos Christiansborgi lossi kirikus 8. novembril. Christian näitas enda naise vastu vähe huvi, mistõttu pidi Reverdil kuninga nime all Caroline Mathildele armastuskirju kirjutama, et paaril troonipärija sündiks.[5] Nende ainuke poeg, hilisem kuningas Frederik VI, sündis 1768. aastal. Laulatatute kooselu sujus ka edaspidi halvasti. Christian, kes tahtis end vabana tunda, veetis suure osa ajast oma õukondlastega juues ja pidutsedes. Olukorda ei parandanud ka Christiani halvenev vaimne tervis, hiljem diagnoositi tal skisofreenia.[6][1] Kuningal tekkis armuke nimega Anne Cathrine Benthagen. Väidetavalt oli nende suhe masohhistlik. Benthagen pagendati peatselt õukonna ja ministrite survel Hamburgi.[1] 1771. aastal sündis paarile tütar, Louise Auguste.[7]

 
Johann Friedrich Struensee. Jens Jueli maal 1824. aastast.

Struensee mõju muuda

 
Christian VII 1775. aastal joonistatud portreed Struenseest ja Brandtist. Kuningas kirjutas pildi juurde märkuse "Ma oleksin tahtnud nad mõlemad päästa."

1760. aastatel kujunes Christiani suurimaks nõunikuks ning riigi de facto juhiks tema isiklik arst Johann Friedrich Struensee. Kuna Struensee uskus progressiivsessse poliitikasse, viis ta riigis läbi mitmeid reforme. 1768. aastal tekkis Struenseel ja Caroline Mathildel suhe.[8] Christian oli passiivne ning kirjutas valitsusdokumentidele vaid alla, alates 1771. aastast allkirjastas dokumente ainult Struensee.[1]

Christian muutus sellel ajal oma puuete tõttu lapsikuks. Vabal ajal ta mängis koos oma koera ja mustanahalise teenriga, söömaaegade ajal muutus Christian vägivaldseks. 1770. aastal sai tema uueks arstiks Enevold Brandt, kes hakkas kuningat ka füüsiliselt karistama.[1]

Hilisem elu ja surm muuda

Struensee kõrvaldati 1772. aastal ametist, peale mida haarasid võimu Christiani kasuema ja poolvend, Juliane ja Frederik. Nende mõjutusel sai valitsuse sekretäriks ning seega riigi mõjuvõimsamaks inimeseks Ove Høegh-Guldberg.[9] Võimuvahetusega vangistati ka Brandt ja Struensee, kes hiljem hukati (vangistuses kirjutas Struensee memuaare, kus arvas, et kuninga vaimse ebastabiilsuse põhjustab masturbeerimine, hiljem on peamiseks põhjuseks peetud porfüüriat[10]). Kuninga järgmiseks hooldajaks sai Reverdil. Samal ajal Christian ja Caroline Mathilde lahutasid ning viimane pages riigist.[1]

Juliane ja Frederiki võimuperiood lõppes 1784. aastal, mil toimus tulevase Frederik VI riigipööre. Edaspidi kuningal mingit tõelist võimu ei olnud. 1807. aastal kolis Taani kuningapere koos Christianiga Briti laevastiku eest varjumiseks Rendsburgi.[1]

Christian VII suri seal 13. märtsil 1808. Väidetavalt põhjustasid lähenevad Hispaania abiväed kuningas insuldi, kuna too oli neid vaenuvägedeks pidanud.[11] Christian maeti Roskilde toomkirikusse.[1]

Viited muuda

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 Terje Bratberg (12. juuni 2023). "Christian 7". Store Norske Leksikon (norra keeles). Vaadatud 14. august 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ 2,0 2,1 "Frederik the Heir Presumptive" (inglise keeles). Rosenborgi loss. Vaadatud 14. august 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ "Princess Louise of Denmark". Vaadatud 04.09.2023.
  4. ↑ "Hereditary Prince Frederick of Denmark". Vaadatud 04.09.2023.
  5. ↑ Engberg, Jens (2009). Den standhaftige tinsoldat – en biografi om Frederik 6. Lk 37.
  6. ↑ "Caroline Mathilde". Vaadatud 04.09.2023. Kongens psykiske sykdom begynte nå å gjøre seg bemerket og førte blant annet til at kongen ble mer passiv.
  7. ↑ "King Christian VII of Denmark and Norway". Vaadatud 04.09.2023.
  8. ↑ "Johan Friedrich Struensee". Vaadatud 04.09.2023.
  9. ↑ "Christian VII 1766-1808". Vaadatud 04.09.2023.
  10. ↑ "'Struensee's memoir on the situation of the King' (1772): Christian VII of Denmark". Vaadatud 04.09.2023.
  11. ↑ Langen, Ulrik (2008). Den afmægtige : en biografi om Christian 7. Lk 485.
Eelnev
Frederik V 		Oldenburgi krahv
1766–1773 		Järgnev
Paul I
Eelnev
Frederik V 		Taani-Norra kuningas ja Schleswigi hertsog
1766–1808 		Järgnev:
Frederik VI
Eelnev
Frederik V ja Paul I 		Holsteini hertsog
1766–1808
koos Pauliga 1766–1773
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Christian_VII&oldid=6636066"