Ava peamenüü

Bukraanionornament

ornament ehituskunstis
Illustratsioon raamatust Cours d'architecture enseigné dans l'Academie royale d'architecture (1675)[1]
Bukraanionfriis Arsinoe rotundil Samothrake templikompleksist, praegu Samothrake muuseumis
Bukraanionfriis vanikutega, 2.-3. sajand eKr. Burgase arheoloogiamuuseum

Bukraanion (vanakreeka keeles βουκράνιον, boukránion 'veisekolju', sõnadest βοῦς 'veis' + κρανίον 'kolju', ladina keeles bucranium, mitmus bucrania), ka bukranion[2][3] on ornamendimotiiv, mis kujutab veise koljut kaunistatuna lintidega ja vanikutega sarvede ümber. Motiivi päritolu arvatakse tulnud ehitud ohvriloomast, kelle kolju pidulikult eksponeeriti – komme, mis tõenäoliselt pärineb juba neoliitikumist, nagu vihjavad Çatal Hüyüki asulast leitud kipsist või kaunistatud veisekoljud[4][5]. Vana-Kreeka klassikalises arhitektuuris oli bukraanion sage üksikmotiivina metoopidel, alates hellenismiperioodist esines friisidel ka bukraanion vaheldumisi girlandidega (bukraanion-girlandfriis). Lisaks kolbakujutisele ilmus hilisemasse kunsti ka normaalset veise pead kujutav motiiv.

Bukraanion oli triglüüf-metoopfriisi elemendina iseloomulik dooria orderile, aga Rooma kunstis seda traditsiooni enam ei järgitud. 1. sajandist pärit freskol Boscoreales (nüüd Metropolitani muuseumis) on kujutatud avatud silmadega veisepead vaheldumisi paelte otsas rippuvate maagiaesemetega (cistae mysticae) vanikuid toetavatel tugedel[6]. Tivoli Vesta templis toetub bukraanionfriis korintose sammastele.

Keskaja arhitektuuris leidub väga üksikuid sarnaseid motiive, näiteks romaani kaarfriisil Königslutteri toomkiriku apsiidil ja veel mõnedes romaani kirikutes Saksamaal[7]. Hilisemast gooti arhitektuuriperioodist näiteid pole.

Renessanssarhitektuuris avastati bukraanioni motiiv uuesti, Andrea Palladio kirjeldab seda oma "Neljas raamatus arhitektuurist"[8]. Nagu antiigiski, kasutati seda nii üksikmotiivina kui ka friisina, näiteks Palazzo Chiericati esimest korrust raamival friisil. Saksamaal ilmus ta renessansshoonetele 16. sajandi keskpaigas[9]. 16. sajandi lõpust pärineva Braunschweigi gildihoone arkaadi kohal vahelduvad triglüüfidega bukraanionimotiivid, maskaroonid ja raamistatud teemantkvaadrimotiivid.

Hilisemas arhitektuuris on bukraanionornament olemas nii klassitsismis, nagu friis Dante hauamonumendil (Sepolcro di Dante) Ravennas, kui ka historitsistlikes neostiilides.

Eesti arhitektuuris leidub bukraanionimotiiv varaklassitsistliku Roosna-Alliku mõisa saali nurkmiste ümarniššide stukkdekooris[10].

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri