Kogenbergi mõis
Kogenbergi[1] ehk Brenti mõis (saksa keeles Kokenberg, varem Kimpen ja Ermeshof, läti keeles Brentes muiža, ka Brentu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Valka piirkonnas Ērģeme vallas Härgmäel.
.jpg)
Ajalugu muuda
Kogenbergi mõis kuulus orduperioodil Ermesi suguvõsale. 1597. aasta 22. märtsil läänistas Poola kuningas Zygmunt III Waza valduse Caspar Ermesele. Gustav II Adolf läänistas tema pojale ka Vīganti mõisa. Aastal 1749 müüs Johann Arend von Ermes (suri 1754) Kogenbergi koos selle kõrvalmõisa Viigandiga Hedwig Agneta von Hinckeldeyle (sündinud von Ottonissen) (1713−?). Mõis jäi tema tütrele Johanna Justina von Palmstrauchile (1743−1806).[2]
Aastal 1805 omandas mõisa 20 000 taalri eest Johanna poeg Friedrich Reinhold Johann von Palmstrauch (1774−enne 1809), tema surma järel aastal 1809 läks mõis 29 000 taalri eest Johanna teise poja Karl Gotthard von Palmstrauchi (1777−1846) valdusse. Aastal 1827 omandas mõisa 13 600 rubla eest Paul Reinhold von Rennenkampf. Aastal 1828 pantis ta mõisa 18 500 rubla eest Carl Johann Bohdzewicz-Dolengale (1792−1855). Too sai aastal 1838 ka mõisa pärisomanikuks. Hiljem kehtestas keiser mõisa kasutamisele rüütelkonna nõudmisel Bohdzewicz-Dolenga võlgate tõttu kasutamispiirangud. Aastal 1858 omandasid mõisa Carli lesk Dorothea (sündinud Schumann) ja nende lapsed Friedrich Martin Julius (1820−1883) ning Catharina. Sama aasta detsembris võttis Dorothea mõisa 25 000 rubla eest teistelt pärijatelt üle.[3] Mõisa viimane omanik oli aastast 1892 Richard Theodor Bohdzewicz-Dolenga (1856−1935).
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/8 adramaad, sellele allus 62 mees- ja 81 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Vīganti mõisaga) 6 ja 1/2 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli adramaid 3 ja 5/8, aastal 1758 aga 3 ja 7/8 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 3 ja 17/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 19/20, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 76/80, lisaks allus mõisale neli adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
Mõisa koosseisus oli mitu karjamõisa: Annakalns (Annekaln), Apši (Apsch) ja Lībieši (Lihbet).
Viited muuda
- ↑ Hinnom, Arnold. Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. Eesti Päevaleht: 2010, lk 155.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 291-292
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 357-358.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.