Viigandi mõis
Viigandi[1] ehk Vīganti mõis (saksa keeles Wiegandshof, läti keeles Vīgantu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi paikneb Lätis Valka piirkonna Härgmäe vallas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Gustav II Adolf läänistas mõisa aastal 1682 Johann Caspar Ermesele, kellele kuulus ka Kogenbergi mõis. Edasi kujunes see viimase kõrvalmõisaks. Aastal 1749 müüs Johann Arendt von Ermes mõisad Hedwig Agnetha von Hinckeldeyle. Mõis jäi tema tütrele Agneta Elisabethile.[2]
Too suri aastal 1838, jättes mõisa oma tütrele Caroline Schitikowile ja oma lastelastele. Alexander von Schrippen võttis siis mõisa 12 000 rubla eest teistelt pärijatelt üle. Tema pärandi jagamise järel aastal 1856 omandas mõisa 18 000 rubla eest teine Alexander von Schrippen.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 adramaad, sellele allus 49 mees- ja 62 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Kogenbergi mõisaga) 6 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli adramaid 4 ja 1/4. Aastal 1734 oli mõisa suurus 3 ja 5/8 adramaad, aastal 1758 aga 4 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 4/5 adramaad.[5] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 8/80, lisaks allus mõisale 2 ja 64/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Agraarreformi ajal, mil mõis tükeldati, kuulus sellele 535 hektarit maad.[7]
Viited muuda
- ↑ Hinnom, Arnold. Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. Eesti Päevaleht: 2010, lk 155.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 291-292
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 358.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 279 lk.