Bišumuiža mõis

Bišumuiža mõis (läti keeles Bišumuiža) on mõis Lätis Riia linnas Bišumuiža asumis peahoone aadressiga Bauskas iela 147. Saksa keeles Bienenhof.

Bišumuiža mõisa peahoone

Bišumuiža mõis sai alguse aastal 1773. Esimene omanik oli Rammide aadlisuguvõsast pärinev Anna Katarina Schilder. Ta lasi mõisas elada helilooja Johann Gottfried Müthelil, kes mõisas ka suri. Aastal 1786 müüsid Schilderid mõisa 3006 taalri eest Riia Suurgildi kaupmehele Karl Friedrich Hilzenile. Aastast 1810 kuulus mõis Brandenburgide suguvõsale, nende ajal (aastal 1828) märgiti mõis esimest korda Riia linna osana Riia kaardile. Aastal 1871 omandasid mõisa ettevõtjad Roeder ja Knopp, kes rajasid mitmed tööstusettevõtted, sealhulgas ka Knoppi paberivabriku. Kolm aastat hiljem liitusid mõisa omanike ringiga ka Riia kaupmehed Beythien ja Schmidt, kes võtsid enda juhtimise alla veskis asuva läätsevabriku. Mõisa maad jagati kruntideks ja ettevõtted iseseisvusid. XX sajandi alguses omandasid praktiliselt mitteeksisteeriva mõisa Hebenstreitid ja Grassid, kelle kätte mõisa maad jäid kuni võõrandamiseni.

Mõisa veski

Mõisa on omanike järgi kutsutud ka Schilderhof ja Hilsenhof, läti keeles ka Brandenburgas muiža.

Mõisa klassitsistlik peahoone rajati aastal 1820, mil mõisa omanikuks oli Jakob Johann Brandenburg. Maja ehib joonia stiilis sammastega portikus.

Mõisa kõrvalhoonete kohta on teada, et aastal 1792 oli mõisal kaks elumaja, laut, kolm talli, mida kasutati ka lautadena, kolm küüni ja tõllakuur. Ehitati veski, kuhu hiljem rajati tööstusettevõtted. Võõrandamise ajal mõisa juurde kuulunud hoonetest on säilinud lisaks peahoonele ka tall ja aedniku maja. Mõisa juurde kujunes XVIII ja XIX sajandil park, kus tänapäevani on säilinud kaks suurt tamme.

Välislingid muuda