Beregove (Bahtšisarai rajoon)

 See artikkel räägib Krimmi külast; Taga-Karpaadi oblasti linna kohta vaata Beregove.

Beregove (ukraina keeles Берегове; eestipäraselt harva kasutatud nime Rannaküla, venepäraselt Beregovoje; vananenud vene rööpnimega Замрук (Zamruk)) on Krimmi poolsaarel Bahtšisarai rajoonis asuv küla.

Beregove

ukraina Берегове

Pindala 1,1 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 787 (2014)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 44° 54′ N, 33° 38′ E
Beregove (Bahtšisarai rajoon) (Krimm)
Beregove (Bahtšisarai rajoon)
Vaade Beregovele (august 2011)

Külas on olnud Eesti kogukond (vt eestlased Krimmis). Küla asetses Krimmi poolsaare läänerannikul, 30 versta Sevastopoli linnast ja 40 versta Tauria kubermangu pealinnast Simferopolist.

Grupp organiseeritult Venemaale asunud eestlastest, väljarändajatega, kes pärinesid Tiskre, Kakumäe ja Fischmeistri küladest, Rae vallast, Almrest ja Vigalast, Kiiust ja isegi Tallinna linnast suundus Krimmi juunis 1861. aastal laevaga läbi Peterburi, mööda Nikolai raudteed Tveri, laeval mööda Volgat Tsaritsõni, siis 80 versta jala maad mööda Doni jõele, mööda Doni jõge sõideti aurulaeval Taganrogini, sealt laevaga Krimmi poolsaarele Kertši linna ning seejärel aurulaeval Kertšist Feodossijasse, Krimmi lõunarannikul. Kohalik Simferoopoli kroonumaade valitsus andis neile asumiseks Krimmi läänerannikul asetseva mahajäetud tatari küla — Samruki, Simferopoli maakonnas[2].

Eesti kogukonna Samruki asunikud said Vene riigilt hingemaad kokku 1150 tiinu, mille ostuhinna pidid nad Vene riigile tasuma 44 aasta jooksul, makstes igal aastal 5% maa hinnast. Igale perele jagati ühe kuni nelja hinge maad, iga hinge peale keskmiselt 29 tiinu (tessatin (ehk dessatin) on 2400 ruutsülda (1,0925 hektarit)). 1915. aastal oli Samrukis 35 perekonda eestlasi, kokku ligi 200 elanikku.

Küla postkontori seinal on mälestustahvel Eduard Vildele, kes 20. sajandi algul sealkandis "Prohvet Maltsveti" jaoks materjali kogus. Samruki asunikud ehitasid ka oma koolimaja 1878. aastal.

Vaata ka muuda

Viited muuda