Auvere raudteejaam

Siia suunab Auvere jaam; see võib tähistada ka Auvere elektrijaama.

Auvere raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auveres. Reisirongid Auveres ei peatu.

Perroonid

Auvere jaam

Auvere raudteejaamas asus kaks madalat perrooni pikkusega 350 m ja 400 m. Mõlemad perroonid on nüüdseks lammutatud.^[1]

Ajalugu

Auvere jaam 1910. aasta paiku

Auvere jaam ja esimene jaamahoone, 1930. aastad

Nõukogude Liidu kangelase Arsenti Bastrakovi mälestusmärk Auvere jaamas

Raudteejaam rajati aastal 1872, Vene keisririigis kandis raudteejaam nime Korff (станция Корф).

Auverest läks Nõukogude võimu lõpul umbes 10 km pikkune haruraudtee Mustale ehk Eesti elektrijaama, kuhu kuni 2001. aastani sõitsid Narvast ka reisirongid. Tööstusraudtee suleti ja demonteeriti 2000. aastate alguses. Peale elektri andis Musta jõujaam rongide kaupa leeliselist tuhka Lõuna-Eesti happelistele muldadele.^[2]

1990. aastate lõpus lõpetati jaamast piletimüük.^[3]

2015. aastaks rakendati Tapa-Narva raudteelõigul dispetšertsentralisatsioon, millega seoses viidi ka Auvere jaam üle kaugjuhtimisele (st, et jaamas ei viibi enam alalist jaamakorraldajat).

Jaamahoone

Jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi ning see sarnanes Kehra, Kohtla ja Lehtse jaamahoonetega. Ühekorruselise madala poolkelpkatusega kiviehitise sümmeetrilist põhiplaani liigendas üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutasid kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded. 1980. aastal hoone lammutati, enne seda oli valminud juba ka uus.^[4]^[5]

Nõukogude perioodil rajatud jaamahoone ehitati lihtsustatud tüüpprojekti järgi sarnaselt Jäneda jaamahoonega. Tänaseks on viimane jaamahoone samuti lammutatud.

Reisirongiliiklus

Auveres peatusid Edelaraudtee reisirongid liinidel Tallinn–Narva ja, kuni 2001. aastani, Narva–Musta. Alates 27. maist 2012 reisirongid enam Auveres vähese kasutajaskonna tõttu ei peatu.

Õnnetused

8. juulil 2004 toimus Auvere ja Soldina jaamavahel Auvere automaatsignalisatsiooniga ülesõidukohal I astme raudteeõnnetus, kui Moskva-Tallinn reisirongile nr 33-0005 sõitis küljelt otsa Scania tüüpi kütuseveok. Kokkupõrke tagajärjel paiskus vedur TEP70 rööbastelt maha, vajus põiki raudteele ja hakkas lekkima. Samuti jooksid rööbastelt maha kolm reisivagunit, mis jäid aga püsti. Eesti Raudtee infrastruktuuril sai vigastada kokku 510 m rööbasteid, sh 230 m peateid. Vigastada said Auvere jaama kõrvalteed 280 m ulatuses. Purunes üks pöörang ja vigastada sai kaks pöörangut. Suures ulatuses said kannatada ka side- ja turvanguseadmed.

Õnnetuses hukkus veokis olnud kaasreisija, kannatada sai autojuht ning vähesel määral ka vedurijuhi abi. Rongis viibinud inimestest keegi haiglaravi ei vajanud. Õnnetuse mõjul sattus keskkonda kokku umbes 10 tonni põlevkiviõli ja diislikütust.^[6]

Viited

↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
↑ Leo Narbekov "Kui raudtee Eestimaale kord tuli..." (Trükis 2006)
↑ Piletimüük kandub jaamadest rongidesse; Postimees, 02.07.1997
↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
↑ Leele Välja 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 18.; Tallinn 2012
↑ Põhjaranniku arhiiv - Ränk raudteeõnnetus: 1 hukkunu, 150 inimest pääses imekombel

Välislingid

YouTube'i video: reisirongide vahetus Auveres
Foto jaamahoonest aastal 1995; ajapaik.ee
Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Endine raudteepeatus	Järgnev peatus
Vaivara	Auvere	Soldina

[1] AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid

[2] Leo Narbekov "Kui raudtee Eestimaale kord tuli..." (Trükis 2006)

[3] Piletimüük kandub jaamadest rongidesse; Postimees, 02.07.1997

[4] Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

[5] Leele Välja 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 18.; Tallinn 2012

[6] Põhjaranniku arhiiv - Ränk raudteeõnnetus: 1 hukkunu, 150 inimest pääses imekombel

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]