Arutelu:Hjalmar Mäe

Lisa teema
Aktiivsed arutelud

22. juunil 1941 oli ta Eesti peaminister eksiilis (asukohaga Berliinis), kuid Saksa valitsuse nõudel ta loobus sellest ametikohast.

Kuidas ta sai olla peaminister eksiilis, kui selleks oli juba nõukogude okupatsiooni ajal Jüri Uluots (17.06.1940-09.01.1945) ??? --kanakukk 12. juuli 2008, kell 12:31 (UTC)
Sellest tulenevalt tõstsin selle välja: ", 22. juunil 1941 Eesti peaminister eksiilis [viide?]." --kanakukk 12. juuli 2008, kell 14:06 (UTC)
Ta oli võib-olla isehakanud või midagi taolist? Andres 12. juuli 2008, kell 14:50 (UTC)

Kas ta oli päriselt arst (dr.) või pilgati teda nii?

Kas tal mitte polnud doktorikraad riigiteaduse alal? Andres 11. juuni 2007, kell 16:00 (UTC)
Või hoopis meteoroloogia alal? Andres 12. juuni 2007, kell 05:14 (UTC)

oru.ee: Eesti poliitik Hjalmar Mäe ( 1901 - 1978 ) on sündinud Tuhala mõisa jahilossis, mida tänapäeval ametlikult Tondi lossiks kutsutakse. Tema isa oli mõisa metsaülem ehk metsasaks. 1910. a paiku asus perekond elama Tallinna. Keskkoolis õppimise ajal võttis Hjalmar Mäe osa Vabadussõjast ning Johan Pitka organiseeritud Kaitseliidu tegevusest. 1927. a promoveeriti Hjalmar Mäe Innsburgis filosoofiadoktoriks kosmilise füüsika alal, 1930. a Grazis riigiteaduste doktoriks põhiseaduse alal. Oli füüsikaõpetaja ja ringhäälingutegelane.

Poliitikasse astudes osales vapside 1935. a riigipöördekatses. Mõisteti seejärel 20 aastaks sunnitööle, kuid vabanes 1938. a amnestiaseduste alusel. Elas kuni 1941. aastani Saksamaal. 1941 - 1945 oli Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht. Pärast Teist maailmasõda elas põhiliselt Austrias, kus tegutses ajakirjanikuna. Oma poliitikakarjääri lõpetas Austria liidukantsleri Josef Klausi ja Saksamaa liidukantsleri Kanrad Adenaueri nõunikuna. Hjalmar Mäe suri Austrias Grazis 1978. a.

--84.50.163.3 12. juuni 2007, kell 06:11 (UTC)

'Lendneri tütarlaste gümnaasiumi' pole olemas. On ametliku nimega Elfriede Lenderi Gümnaasium. Lihtsamalt võib ju panna Lenderi tütarlastegümnaasium (igal juhul üks sõna). Viisin paranduse sisse.

Esimese lõike allikas peaks olema tema raamat.


Kui me komisjoni hinnangus asendame sõna "tegid" sõnaga "olevat teinud", siis minu meelest ei tee see juttu neutraalsemaks, vaid segasemaks, võib-olla isegi just mitteneutraalsemaks. Andres 5. august 2009, kell 20:39 (UTC)

Politseipataljonide süüdistamine sõjakuritegudes ei ole tõestust leidnud (vaata 36. Kaitse Rindepataljon). Enamik süüdistusi ka Omakaitse kohta põhineb üldjuhul ebausaldusväärsetel Nõukogude allikatel. Väidet, et Eesti politseistruktuurid osalesid haarangutel juutide ja mustlaste vastu (kas üldse on teada mõni selline haarang?) ning eriti, et nad osalesid hukkamistel, ei saa faktina esitada. Djreichsfuhrer 5. august 2009, kell 21:43 (UTC)
Võiks kirjutada "komisjoni väitel tegid". Andres 5. august 2009, kell 22:35 (UTC)

ehk nüüd on selgem, et tegemist on komisjoni hinnangu/väitega. --WikedKentaur 9. august 2009, kell 18:41 (UTC)

Hjalmar Mäe testamendistRedigeeri

"Eesti Omavalitsuse juht" on nimetus, mida kasutati näiteks Ametlikus Teatajas avaldatud dokumentides. Minu teada nimetati Kuivajõe vald Kose kihelkonnas 1899 Vladimiri vallaks ja 1917 tagasi Kuivajõe vallaks. Kas teha Vladimiri vallast iseseisev artikkel? --IFrank (arutelu) 22. märts 2014, kell 22:19 (EET)

Ei, lihtsalt mainida, mis nime millal kandis, ja teha ümbersuunamine. Andres (arutelu) 24. märts 2014, kell 10:44 (EET)

Komisjoni väitel:"Autonoomia võimaldas direktooriumil eelkõige säilitada need politseistruktuurid, kes tegid koostööd sakslastega Eesti juutide ja mustlaste vastu haarangute korraldamisel ja nende tapmisel ning nende eestlaste jälitamisel ja tapmisel, keda peeti okupeerijate vastasteks. Nimetatud politseistruktuurid liideti lõpuks Julgeolekupolitseiks. Samuti hõlmas direktooriumi tegevus eestlaste ebaseaduslikku värbamist sunnitööle või sõjaväeteenistusse Saksa armeesse."

Välja võetud. 88.196.28.229 28. juuni 2014, kell 20:13 (EEST)

TsitaadidRedigeeri

Mäe poolt või kohta kirjutatust annab arvatavasti tuhandeid tsitaate võtta - mille alusel just need kaks siin on esitatud? Tsitaatide juures peaks olema ka kontekst, et mõista, millega seoses need öeldud on. --Minnekon (arutelu) 5. mai 2019, kell 19:30 (EEST)

Tsitaadil nr 2 on minu meelest siin mõte sees: Mäe justkui selgitaks, miks ta tegi valiku Saksa poole kasuks.Miacek (arutelu) 5. mai 2019, kell 19:34 (EEST)
Küllap on paljudel teistelgi tema lausetel mõte sees. Ma tahtsin osutada sellele, et vikipedistidel pole õigust oma parema äranägemise järgi algupärastest allikatest "parimaid" tsitaate välja otsima hakata. Pealegi tekib nii küsimus neutraalsuses - üksikute valitud tsitaatide abil võib isikut mis iganes soovitud valguses näidata. Minu meelest on tsitaatide eraldi väljatoomine õigustatud vaid juhul, kui on mingi teisane neutraalne ja autoriteetne allikas (nt ajaloolane), mis just seda vastava isiku tsitaati esile tõstab ja ühtlasi selgitab selle konteksti. Samasugune olukord on mitmetes teisteski artiklites, kus äratrükitud tsitaadid on pealtnäha meelevaldselt välja valitud. --Minnekon (arutelu) 5. mai 2019, kell 19:57 (EEST)
Üldse pole nõus. Ka nt artiklites Moskva protsesside ja A. Võšinski kohta noppisin ise mõned tsitaadid välja, võõrkeeletes wikides toimitakse täpselt samuti.Miacek (arutelu) 5. mai 2019, kell 20:02 (EEST)
Milliste argumentidega ja miks pole nõus? Isiku kõne või mälestused pole iseenesest usaldusväärne allikas isiku kohta, seega tohib neid kasutada vaid juhul, kui neid vahendab mõni usaldusväärne sekundaarne allikas (nt ajaloolane). Neutraalsuse probleemi ma juba mainisin.
Tulles sinu toodud näite juurde: Vikipeedia peab kajastama autoriteetsete allikate hinnanguid selle kohta, miks Mäe valis Saksa poole, mitte Mäe enda mitteneutraalset versiooni sellest. Kui ajaloolased toovad Mäe poolevaliku motiividest rääkides esile just selle tsitaadi, siis on selle artiklisse lisamine igati ok, vastasel juhul võtame me siin edale ise ajaloolase rolli, andes mõista, et see tsitaat selgitab Mäe motiive. Kas antud tsitaat tõesti seda selgitab või on esitatud ilma hädavaliku kontekstita või Mäe valetab/ei mäleta või on kahtlusi kõne/mälestuste autentsuses või mis iganes muud - see hinnang tuleb jätta asjatundjatele. --Minnekon (arutelu) 5. mai 2019, kell 21:02 (EEST)
Artiklisse Mäe, Vares-Barbaruse või Bruno Sauli kohta sobib kenasti vastavate subjektide enda selgitus ka, miks nad mingi poole valisid. Ja mis puudutab ajaloolasi: ma ei näe siin erilist loogikat. Me teeme ju paratamatult Wiki artikleid kirjutades ise valikuid, võib-olla lausa öelda, et "subjektiivseid valikuid", millist ajaloolast just tsiteerida ja millist mitte. Ka see on Wikipedia autori poolne enda otsustus. Miacek (arutelu) 5. mai 2019, kell 21:15 (EEST)
Nõus, et paratamatu subjektiivsus eksisteerib (nt sõnastuse tasandil või kas mingi seisukohta tutvustamine 3 lausega on vähe või palju), aga see ei õigusta mitteparatamatut subjektiivsust ega anna alust otsustada, et ühe ajaloolase vaadet tutvustame, teise oma mitte, või et primaarsest allikast ise välja otsitud teatud tsitaat toob millessegi selgust. Primaarsete allikate Vikipeedias vältimise reegel on olemas põhjusega: nagu ma ülal põhjendasin, me pole kvalifitseeritud hindama, kas tsitaat ikka annab pildi Mäe motiividest või mitte, ja nende abil saab kergesti luua kallutatud kuvandi. Nt artiklisse Lenin on praegu valitud tsitaadid, mis näitavad teda julma psühhopaadina, aga mingi teise tsitaatide valikuga võiks teda vabalt näidata hoopis heasüdamliku humanistina. --Minnekon (arutelu) 6. mai 2019, kell 11:02 (EEST)
Kui artiklisse Lenini kohta on valitud tsitaadid, mis näitavad teda julma psühhopaadina, aga mitte heasüdamliku humanistina, on minu meelest tehtud õige valik tsitaatide osas, sest just sellise pildi Leninist on ajaloolased loonud.Miacek (arutelu) 6. mai 2019, kell 15:57 (EEST)
See alajaotus peaks nagunii kuuluma hoopis Vikitsitaatidesse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. mai 2019, kell 21:18 (EEST)
Kas Vikitsitaatide puhul seda probleemi ei teki? Andres (arutelu) 7. mai 2019, kell 07:54 (EEST)
Naase leheküljele "Hjalmar Mäe".