Arutelu:Friedebert Tuglas

Link läheb Tarapita rühmitusele, aga on ju mõeldud mingit väljaannet. Andres 10. märts 2009, kell 07:12 (UTC)

Artiklit õigupoolest ei ole, on artikli kavand. --Vikker 18. mai 2009, kell 09:19 (UTC)

kui keegi märkab midagi, mille võiks korda teha siis võiks ta võimalusel võtta endale moraalse kohustuse see asi ise oma ajavarust lähtudes võimalust mööda kiiresti korda teha.--WooteleF 18. mai 2009, kell 09:27 (UTC)

Milline vaimustav märkus. Küll tehakse. Ei ole võimalik kõike kohe teha. --Vikker 18. mai 2009, kell 10:11 (UTC)

"kirjanikkude ühing" oli "Tarapita" rühmituse tolleaegne nimetus. --Vikker 18. mai 2009, kell 10:58 (UTC)

Palun viita. Ma ei leidnud sellele kinnitust. Kas see ei võinud olla "Tarapita, Kirjanikkude Ühing"? Andres 18. mai 2009, kell 11:10 (UTC)

Seda peab kirjandusloost vaatama. Ajakirja on Eesti Ajalooarhiivis ja Rahvusraamatukogus, seal on küll märgitud "kirjanikkude ühing".--Vikker 18. mai 2009, kell 11:13 (UTC)

Vaatasin ESTER-i sissekandeid, seal on märgitud väljaandjaks "Tarapita, Kirjanikkude Ühing" ning on öeldud, et see on Kirjanikkude Ühingu (või kirjanikkude ühingu) "Tarapita" häälekandja. Andres 18. mai 2009, kell 11:25 (UTC)

--Vikker 18. mai 2009, kell 11:32 (UTC) Vaata seda ka: http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/dtarapita/dtarapita/1%2C1%2C3%2CB/frameset&FF=dtarapita+kirjanduslik+rw~dhmitus&3%2C%2C3

Mina loen siit välja, et ühingu nimi oli Tarapita. Ka Siurut nimetati kirjanikkude ühinguks. Andres 18. mai 2009, kell 11:35 (UTC)

Kui nii peeneks minna, siis peab juba vaatama akadeemilisest kirjandusloost. --Vikker 18. mai 2009, kell 11:33 (UTC)

Muidugi. Mul pole seda käepärast. Andres 18. mai 2009, kell 11:35 (UTC)

1."Eesti kirjanduse ajalugu", IV kd. (Aastad 1917-1929) Tallinn, Eesti Raamat 1981 lk. 39-43 (alapeatükk "Murrang" ja "Tarapita") sellise probleemi lahenduseks midagi ei paku, vastav bibliograafia ka mitte. Võib-olla leiduks algne nimetus rühmituse "Tarapita" manifestis, mille koostas J. Semper - siis peaks tolle teksti välja otsima. 2. Mis puutub Rahvusraamatukogu sissekannetesse, siis peab arvestama, et seal on töötanud ja töötavad erinevad inimesed, kes on teinud sissekandeid eri aegadel ja võib-olla lähtunud ka veidi erinevatest põhimõtetest ning allikatest. Olen avastanud nende sisekannetes mitmel pool lünki ja vigu, olen vahel pidanud seda neile teatama ning Rahvusraamatukogu on oma vigu ka tunnistanud. Võib-olla on sissekande tegija lähtunud lihtsalt oma maitsest, see võib ka olla. 3. Mulle tundub, et sellest asjast ei ole vaja probleemi teha. Kui seda nimetust (kirjanikkude ühing Tarapita või Tarapita, Kirjanikkude Ühing) akadeemilises kirjandusloos nii tähtsaks ei peeta, et seda üldse kasutada, siis ei saa see olla oluline probleem. Kui aga midagi leian, panen sisse. --Vikker 18. mai 2009, kell 11:58 (UTC)

Hm. Ma lugesin su teksti uuesti üle ja ei saa enam päris aru, milles Sa probleemi näed. Oli kirjanikkude ühing "Tarapita" ja oli ajakiri Tarapita. --Vikker 18. mai 2009, kell 12:00 (UTC)

Aa. See on päris omapärane situatsioon. Ma ei väljendunud algul päris hästi (minu väljend: kirjanikkude ühing" oli "Tarapita" rühmituse tolleaegne nimetus), Sa lugesid sealt midagi välja, et rühmitus oli "Tarapita, Kirjanikkude Ühing". Seda ma muidugi öelda ei tahtnud. Ma katsusin lihtsalt juhtida tähelepanu, et olen väikeses täienduses kasutanud omaaegset vormi kirjanikkude ühing ja see võiks jääda ning võiks seda mitte parandada kirjanike ühinguks. Oeh. Eks oleksin pidanud täpsemalt väljenduma. --Vikker 18. mai 2009, kell 12:10 (UTC)

Jah, ma sain valesti aru. Ma ei pannud tähele, et Sul on "nimetus", mitte "nimi". Minu meelest ei ole tolleaegse keele kasutamine selles kontekstis kohustuslik, kuid nähtavasti eelistatav niivõrd, kui see praeguse keelega vastuolus pole. Andres 18. mai 2009, kell 13:24 (UTC)

Kas Tuglas lõpetas Treffneri gümnaasiumi? Kui ei, siis ei ole ta vilistlane.

---

Minu meelest ei ole erakonna sait sobiv allikas. Andres (arutelu) 22. november 2014, kell 12:34 (EET)

Põlu all

Küllap ta oli ka TA liige? Olen kuulnud sel ajal elanud inimeselt (üks põhjusi, miks ta Naanist lugu pidas), et Tuglas elas aastaid ainuüksi mingist TA toetusest. Kas on allikaid? Miacek (arutelu) 22. mai 2018, kell 19:31 (EEST)

---

Tekst on tugevalt hinnanguline ühegi viiteta. Ma ei vaidle tingimata hinnangute vastu ("meisterlik" tõlge, "tõlkekunsti tipp", "mõistlikud" normid - muide, millised siis ikkagi?), kuid need peaks olema esitatud selge autorsuse ja allikaviitega, mitte Vikipeedia seisukohana. --Ehitaja (arutelu) 8. september 2020, kell 16:51 (EEST)

anonüümsed hinnangud

Tuglas oli Suitsu kõrval Noor-Eesti hing algusest lõpuni (1905–1915). Ta oli rühmituse väljapaistvaim proosaautor ja mõjukaim kriitik. Kuid juba sellal ilmnes ka, et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu võtmeisikuks.

See oli lõppematu hulk tööd. Aga Tuglas oli väsimatu ja ülimalt korrektne.

Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950. aastate alguses stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema kontseptsioonide valitsusaega. Tuglase normid ja kriteeriumid olid mõistlikud, nende taastamisega võitis kirjanduselu palju. 1960. aastaist peale teisenes kirjandus radikaalselt ega mahtunud enam tema esteetika raamidesse. Mõistagi polnud Tuglase süü, et osa literaatidest neisse raamidesse tardus.

Tema eestindatud Aleksis Kivi "Seitse venda" on meie tõlkekunsti tippe.

Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. WikedKentaur (arutelu) 24. aprill 2021, kell 15:23 (EEST)