Arthur Roose

Arthur Roose (ps. Ärni Raudoja; 15. august (2. august vkj) 1903 Tartu – 19. märts 1929) oli eesti proosakirjanik, kriitik ja tõlkija.

Ta sündis Tartus töölisperekonnas, õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille 4. klassist pidi nõrgenenud tervise tõttu aastal 1921 lahkuma. Ta hakkas ajalehtedele sõnumeid, arvustusi ja tähtpäevaartikleid saatma, tegutses Tartus kriitikuna, kirjanikuna ja tõlkijana. Aastatel 1924–1925 ja 1928 viibis ta keeleõppimise eesmärgil sugulaste juures Poolas. Aastal 1928 hakkasid tal avalduma vaimsed häired, ta viidi 1929. aasta alguses Tartu närvikliinikusse, kust välja saades haigestus kopsupõletikku ja suri mõni päev hiljem. Ta maeti Raadi kalmistule.

Tema ainus romaan, agulielu teemaline "Võhrupesa" ilmus 1927. aastal (kordustrükk 2003. aastal). Roose tõlkis eelkõige poola nobelisti Władysław Reymonti proosat.

Kirjandus

• Rudolf Sirge, "Töölistoast parnassile. Mõni sõna Arthur Roosest" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 12, lk 745–756
• Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 155–156, autor Ülo Tonts
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 474, artikli autor Martin Neithal
• Toomas Haug, "Tallinna tänava kolmnurgas. Peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu" (artikkel toetub Arthur Roose päevikutele) – Looming 2001, nr 12, lk 1858–77; ilmunud ka T. Haugi raamatus "Troojamäe tõotus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, ISBN 998579088X, lk 142–172
• Toomas Haug, "Poola vaim eestlase peas" – T. Haugi raamatus "Klassikute lahkumine: 25 kirjatööd", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010, ISBN 9789985793275, lk 218–228

Artiklid

• Eduard Bornhöhe, Looming 1924, nr 1