Ava peamenüü

Martin Neithal

Eesti kirjandusteadlane

Martin Neithal (25. märts 1921 Keila, Harjumaa17. august 2000 Tallinn) oli Eesti kirjandusteadlane.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

1948. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli eksternina ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1975. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "1920-ndate aastate eesti sotsiaal-olustikulise romaani mõningaid arengujooni".[1]

Neithal oli 1958–1963 Keele ja Kirjanduse Instituudi bibliograaf, 1963–1993 teadur.[1]

TeadustööRedigeeri

Martin Neithali peamised uurimisvaldkonnad olid eesti kirjanduse ajalugu (August Jakobsoni, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Arved Viirlaiu jmt looming) ning üldine kirjandusteooria (stiili, meetodi, aja, karakteri ja eksistentsiaalse olemise probleemid). Ta oli "Eesti kirjanduse ajaloo" IV ja V köite kaasautor ning rahvusvahelise teatmeteose "Bibliographia Studiorum Uralicorum" (1917–1987) IV köite (Helsingi, 1993) eesti kirjandusteadust käsitleva osa koostaja.[1]

TeoseidRedigeeri

Ta avaldas üle 20 teadustrükise.[1]

  • Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" kirjaniku isikupärase stiili seisukohalt. // Vaateid Vilde elusse. Tallinn, 1965
  • É. Zola naturalistliku koolkonna teoreetikuna. // Looming (1968) 7
  • A. H. Tammsaare ja elulähedusliikumine. // Sõna. Mõte. Inimene. Tallinn, 1977
  • Aja probleemist proosakirjanduses. // Looming (1978) 11
  • Karakterikujunduse muutumisest proosakirjanduses. // Keel ja Kirjandus (1983) 8
  • August Jakobson. // "Eesti kirjanduse ajalugu" IV:2. Tallinn, 1984, "Eesti kirjanduse ajalugu" V:1. Tallinn, 1987
  • "August Jakobson. Lühimonograafia", toimetanud Reet Neithal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 216 lk, ISBN 978-9949-32-493-4

IsiklikkuRedigeeri

Martin Neithal oli laevandusettevõtte kaasomaniku poeg ja kirjandusteadlase Reet Neithali abikaasa.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.