Baltimaade armeenlased
Baltimaade armeenlased on Eestis, Lätis ja Leedus elavad armeenlased. Baltimaade armeenlased asusid kolme Balti riiki elama peamiselt Nõukogude okupatsiooni ajal.
| Riik | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | NSVL järgselt (aasta) |
|---|---|---|---|---|---|
| Eesti | 648 | 604 | 845 | 1669 | |
| Läti | 1060 | 1511 | 1913 | 3069 | |
| Leedu | 471 | 508 | 955 | 1655 | |
| Baltimaad | 2179 | 2623 | 3713 | 6393 | 5663 (2000–2008) |
Eesti muuda
Pikemalt artiklis Eesti armeenlased
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1444 armeenlast ning 2011. aasta rahvaloenduse koostamise ajaks oli armeenlaste ametlik arv langenud 1042 inimeseni.[1][2] Suurem oli armeenlaste arv Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel, nimelt 1669.[3] Suurem osa Eesti armeenlastest elab Tallinnas (2000. aastal 58%).[1]
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist aastal 1991 ei antud Nõukogude perioodil sisse rännanud immigrantidele ega nende Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsust.
Ararati järgi on nime saanud Tallinnas tegutsev jalgpalliklubi Tallinna FC Ararat TTÜ, millel on sidemeid Armeenia jalgpalliklubiga FC Ararat Yerevan.
Läti muuda
Veebilehe armeniandiaspora.com[4] andmetel on armeenlasi Lätis ca 5000, Läti ametlike 2008. aasta andmete järgi 2742.[5] Peamiselt elavad sealsed armeenlased Riias.
Aastal 1887 loodi Lätis armeenlaste ühing. Karl Jägeri aruande järgi mõrvati üks armeenlane Einsatzgruppe A poolt 1941. aastal Daugavpilsis.[6] 1990. aastal asetati Riia kesklinna hatškar. 1991. aastal ilmus esimene number ajakirja Ararat, mis pärast pausi hakkas taas ilmuma 2002. aastal. Aastaks 2001 oli loodud Riia armeenlaste kogukond.
Leedu muuda
Viimase Leedu rahvaloenduse (2011) andmetel elas riigis 1233 armeenlast, neist enamus Vilniuses.[7] Armeenlaste ühingud nimetavad aga sealseks armeenlaste arvuks ca 2500.[4] Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Leedus 1655 armeenlast.[8] Armeenlaste Leedu aladele elama asumine Poola-Leedu ühise riigi Rzeczpospolita ajal oli episoodilise loomuga ning tulenes peamiselt kaubanduslikest vajadustest, kuigi ajalooallikatest on teada, et Vilniuses rajati Armeenia kool juba 16. sajandil ja gild 16.–18. sajandil.[9] Üks 19. sajandi Leedu väljapaistvamaid kunstnikke oli Jan Rustem (armeenia keeles Յան Ռուստամ). Suurema osa praegusel ajal Leedus elavate armeenlaste ajalugu on seotud 20. sajandiga. Hatškar püstitati Leedu Ristimäele 2001. aastal ja Kaunase kesklinna 2004. aastal. Vilniuses avati Armeenia kirik 2006. aastal.
Kuulsaid Baltimaade armeenlasi muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Rahvaarv etnilise rahvuse, emakeele ja kodakondsuse järgi". Statistikaamet. Vaadatud 15.10.2009.
- ↑ "Eestis elab 192 rahvuse esindajaid." Õhtuleht 18.09.2012.
- ↑ Демоскоп Weekly – Всесоюзная перепись населения 1989 года.Национальный состав населения по республикам СССР
- ↑ 4,0 4,1 "ArmenianDiaspora veebileht". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2011. Vaadatud 8. detsembril 2013.
- ↑ "Läti rahvaarv rahvuse ja kodakondsuse järgi, 01.07.2008" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.12.2008. Vaadatud 8.12.2013.
- ↑ The Jager Report
- ↑ "2011. aasta rahvaloenduse andmed". Leedu Statistikaamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.10.2012. Vaadatud 30.09.2012.
- ↑ Демоскоп Weekly – Всесоюзная перепись населения 1989 года.Национальный состав населения по республикам СССР
- ↑ [1] Leedu armeenlaste ajalugu