Arlberg

Arlberg on mäestik või mäemassiiv Vorarlbergi ja Tirooli vahel Austrias.

Kõrgeim tipp on Valluga (2811 m). Arlbergi nimi tuleneb Arlenburgi pärimusest, mis öeldavasti olevat rajatud Arlbergi kurude (1793 m üle merepinna) Tirooli poolel. Teise loo järgi tuleneb nimi põõsastikest (Arlenbushes), mida on seal arvukalt. Kuid seal ei ole Aelbergi-nimelist mäge. Populaarsed kohad ja kuulsad suusakuurordid Arlbergis on Lech, Zürs, Stuben, St. Christoph ja Sankt Anton am Arlberg.

Vorarlbergi liidumaa nimi on tuletatud Arlbergi mäe (paikneb Arlbergi ees Saksa-Rooma riigi vaatepunktist, samuti Šveitsi Konföderatsiooni ja Habsburgide lossi) nimest.

Geograafia muuda

Arlberg ühendab Klostertali orgu läänes Stanzertali oruga idas. Koos Flexeni kuruga moodustab Arlberg piiri mäestike vahel: Verwall lõunas, Lechquelleni mäed loodes ning Lechtali Alpid põhjas ja kirdes. Valluga, kõrgeim mägi Arlbergis, ja Trittkopf Lechtali Alpide edelaosas domineerivad mäekuru üle. Seal kohtuvad ka nelja Arlbergi valla piirid: Vorarlbergis Lechi ja Klösterle, Tiroolis Kaisersi ja Sankt Anton am Arlbergi omad.

Euroopa veelahe Alpides Reini ja Doonau vahel jookseb lõuna suunas Albonagratist Passhöhesse üle Valluga ja Trittkopfi Flexeni kurusse ja edasi Lechquelleni mägede Flexenspitzi lõunaosast Klostertali lääne poole.

Kuruteed ja Arlbergi tunnel muuda

Vana kurutee oli teada 14. sajandist kitsa muularajana, kui piirkonna inimesed hakkasid soolaga kauplema. Kuid kuna Arlberg oli väga kehvalt arenenud, hoidusid inimesed sajandeid sellest teest ja läksid kauplemiseks ringiga üle Ferni kuru või Immenstadti. Kuid tekstiilitööstuse ja postiteenuse areng viis 1824. aastal teede sillutamiseni.

Kuid mootorliikluse kasvuga 20. sajandil jäi sellest väheks. Otsustati, et Langeni ja Sankt Antoni vahele ehitatakse 14 km pikk Arlbergi maanteetunnel. 5. juulil 1974 algasid tööd ja läbikäik avati liikluseks 1. detsembril 1978. Tunnel oli tasuline; kuid vana tee üle kuru oli tasuta. Tunneli eripäraks on see, et tegelikult koosneb see kahest tunnelist. Tirooli poolel ehitati see üle "Rosanna kurgu" enne, kui tegelik massiiv Vorarlbergi suunal üle tunneli kerkib.

Arlbergi raudtee muuda

Pikemalt artiklis Arlbergi raudtee

Arlbergi raudtee ühendab Innsbrucki Bludenziga. Sankt Antoni ja Langeni vahel kulgeb see läbi 10,25 km pika Arlbergi raudteetunneli.

Turism muuda

Turism on Arlbergi külade ja elanike peamine sissetulekuallikas ja mängib piirkonnas elulist rolli.

Tänapäeval on Arlberg bränd, mis tähistab talispordipiirkondi Arlbergi kuru ümbruses, eriti Lechi, Zürsi, Stubeni, Klösterle ja St. Christophi ja Sankt Anton am Arlbergi suusapiirkondi.

Piirkond on tuntud pikkade talisporditraditsioonide poolest. 1901. aastal avati Arlbergi suusaklubi ja kaks aastat hiljem peeti esimene klubi võistlus. 1904. aastal toimus esimene üldine Arlbergi võistlus, 1928. aastal esimene kuulsatest Arlbergi Kandahari võistlustest. 1921. aastal oli Hannes Schneideri juhitud Arlbergi suusakool esimene suusakool piirkonnas.

1937. aastal ehitati Sankt Antonis ja Zürsis esimesed tõstukid. See oli esimene Konrad Doppelmayri ja sepp Bildsteini ehitatud suusatõstuk. 2001. aasta suusatamise maailma karikasarja etapiga Sankt Antonis tuli mäesuusatamine tagasi Arlbergi ja seega oma juurte juurde.

Tänapäeval moodustavad külgnevad suusakuurordid kolmel mäel Lechi ja Zürsi ümbruses (Valge sõõr), Arena on Gampen, Kapall, Galzig ja Valluga üle Sankt Antoni ja St. Christophi, suusakeskuse 87 tõstukiga, 305 km hoolitsetud nõlvadega ja 200 km sügava lume nõlvadega. Tänu paljudele talispordientusiastidele on turism Arlbergis suure tähtsusega. 1. novembrist 2001 kuni 31. oktoobrini 2002 registreeriti seal rohkem kui 1 miljon ööbimist.