Bludenz on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus.

Bludenz

saksa Bludenz
Vaade edelast

Pindala 30,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 14 956 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 9′ N, 9° 49′ E
Valla asend Bludenzi ringkonnas
Bludenz (Austria)
Bludenz

Geograafia muuda

Bludenz asub Illi jõe ääres, mis on Reini lisajõgi. Seda ümbritsevad Bregenzi metsa mäed põhjas ning Rätikoni ja Silvretta mäed lõunas. Bludenz asub viie oru – Walgau ja Montafon (Ill), Brandnertal, Klostertal kuni Arlbergi kuruni ja Großes Walsertal – kohtumispaigas.

Bludenz on suvekuudel populaarne matka- ja mägijalgratta puhkekeskus, paiknedes teel paljudesse suusakeskustesse (Brand ja Lech). A14 Rheintal/Walgau kiirtee tõttu lõpetusega Bludenzis on linna nimi Austrias hästi tuntud.

Suured ettevõtted on Mondelēz International (Milka šokolaad) ja Fohrenburger (õlu, 5,2 % alkoholi).

 

Ajalugu muuda

Arheoloogilised leiud näitavad inimasustuse algust Bludenzi piirkonnas pronksiajal, mis kestis kuni La Tène ajastuni. Bludenzi nimi pärineb keltidelt. Aastal 600 eKr oli seal Rooma sõjaväe harjutusväljak.

Bludenzit on esmamainitud 830. aasta Reetia seisuste urbaariumis Karolingide impeeriumis. Linna rajas Werdenbergi dünastia, linnaõigused saadi 1274. aastal. Habsburgist Austria hertsogi Friedrich IV viibimine, kes oli äsja Konstanzi kirikukogul riigivande alla pandud, on dokumenteeritud 30. märtsil 1416. Neli aastat hiljem läks Bludenz Habsburgide dünastia Kaugema Austria valduste hulka.

 
Püha Peetruse abiklooster Bludenzis

1796. aastal mõrvati Püha Peetruse abikloostris Bludenzis Ignaz Anton von Indermauer.

Aastate jooksul ehitati linnas kirikuid ja losse. Bludenzi ringkonna peakorter asub 18. sajandil ehitatud Gayenhofeni lossis.

Viited muuda