Seemnerüü
Seemnerüü ehk arill ehk arillus (arillus) on seemet osaliselt (mõnikord vaevalt nähtavana) või täielikult ümbritsev lihakas kate. [1]
Tavaliselt moodustub ta seemnealgme jalast ehk funiikulusest või on muundunud seemnesoomus. Mõnel liigil tõlgendatakse seda ka sarcotesta jäänusena.
Seemnerüü on sageli erksat värvi. Ta võib olla kollane, punane või isegi sinine. Värviline seemnerüü meelitab ligi loomi, kes söövad selle koos seemnega ära. Seemnerüü sisaldab tavaliselt taimerasva, parkaineid, valke ja tärklist. Seemned läbivad loomade seedekulgla ilma seedumata. Nii levivad seemned zoohooria teel.
Seemet ümbritsev kate ei ole alati seemnerüü: piimalilledel on mikropüülide piirkond (eksostoom) lihakas: seda vormi nimetatakse seemnelisemeks.
Näiteid muuda
Seemnerüü moodustub mõnel paljasseemnetaimede sugukonnal: jugapuulistel, kivijugapuulistel ja peajugapuulistel. Teistele paljasseemnetaimedele iseloomuliku käbi asemel kasvab neil viljataoline moodustis.
Jugapuudel on seemnerüü ainus inimestele mittemürgine osa, sest ta ei sisalda taksiini.
Katteseemnetaimedel esineb seemnerüü üksikutel perekondadel ja liikidel ning nad see võib olla mitmesuguse välimusega. Näiteks:
- Kikkapuudel ümbritseb seemnerüü seemet täielikult.
- Lõhnaval muskaadipuul nimetatakse seemnerüüd muskaatõieks ning ta on peenelt lõhestunud.
- Vesiroosidel on seemnerüü õhku täis koti kujuline ning toimib ujupõiena.
- Litši söödav osa on hiina litšipuu seemnerüü, mangostani söödav osa mangostanipuu seemnerüü, longani söödav osa on longanipuu seemnerüü. Ka maitsva akipuu seemet ümbritsev viljalihataoline söödav osa on seemnerüü. Granadilli lihakad osad on purpur-kannatuslille seemnerüü. Duriani söödavad osad on hariliku durianipuu seemnerüüd.
- Maduväädil (Hibbertia), kannatuslillel (Passiflora), rüüpuul Prumnopitys andina ja kopsurohul (Pulmonaria) on samuti väga arenenud seemnerüü.