Arctic Sea, praeguse nimega Baby Leen on kaubalaev, mis 2019. aasta seisuga kandis Malta lippu. Väidetavalt võeti see laev 2009. aasta juulis Läänemerel, Rootsi territoriaalvetes mitmeks päevaks piraatide kontrolli alla.

Baby Leen (endine Arctic Sea)
Baby Leen (endine Arctic Sea) Horvaatias (Ploče sadamas) 2019. a.
Teised nimed Okhotskoje
Zim Venezuela
Alrai
Torm Senegal
Jogaila
Shelley Express
LTW Express
IMO number 8912792
Tehnilised andmed
Pikkus 98 m
Laius 17 m

Enne 2009. aastat kuulus laev Maltal registreeritud firmale Arctic Sea Ltd ja Soomes registreeritud operaatorfirma Solchart Management AB kasutas seda kaubaveoks.

Arctic Sea valmis Türgis İstanbuli laevatehases Sedef Shipyard aastal 1991. Laeva pikkus on 97 meetrit. Kaubalaev on varem sõitnud NSV Liidu, Venemaa, Malta, Jamaica, Leedu ja Barbadose lipu all.[1]

Väidetavalt kaaperdati laev 24. juulil 2009 Rootsi territoriaalvetes ja jätkas pärast seda kaaperdajate kontrolli all mitme nädala jooksul edasiliikumist Aafrika suunas. Venemaa sõjalaevastik võttis väidetavalt laeva koos kaaperdajatega oma kontrolli alla alles 17. augustil 2009 Roheneemesaarte lähedal.

Sündmuste kronoloogia muuda

Väidetav kaaperdamine muuda

  • 17. juulil 2009 väljus laev pärast korralist remonti Kaliningradi sadamast.
  • 20. juulil võttis laev Soomest Pietarsaarist peale Soome firma Stora Enso puidulasti.
  • 22. juulil asus puidulastiga ja Venemaa kodanikest meeskonnaliikmetega (mehitas Solchart Arkhangelsk Ltd.) Arctic Sea Pietarsaarist teele, et suunduda Alžeeriasse Bejaïa sadamasse. Laeva lastiks oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes 1,16 miljonit eurot.
  • Ööl vastu 24. juulit, mil laev oli jõudnud Rootsi ranniku lähedale, Ojamaa ja Ölandi saarte vahele, tungis väidetavalt selle pardale 8–10-liikmeline isikute rühm, (meeskonnaliikmete sõnul omavahel kanget inglise keelt rääkivad) politseinikeks riietatud libapolitseinikud, kes rääkisid, et nad otsivad laevast narkootikume. "Meeskonnaliikmed rääkisid, et kogu vahejuhtum kestis umbes 12 tundi ja (kaaperdajad) lahkusid laevast, ilma et oleksid midagi kaasa võtnud".[2] Vähemalt kolm meremeest said kergelt viga. Ühel löödi paar hammast suust välja, kahe-kolme mehe kehal on verevalumeid. Laev jätkas pärast juhtunut oma teekonda ja seetõttu ei saanud Rootsi politsei meremehi küsitleda, enne kui laev naaseb paari nädala pärast Soome Pietarsaari sadamasse.
  • 28. juulil sai kaaperdamisest teada Rootsi politsei[2], Rootsi keskkriminaalpolitseis eeluurimist juhtiv Ingemar Isaksson kinnitas, et meeskond teatas juhtunust esmalt laeva omanikfirmale, mis edastas uudise Soome politseile ja Venemaa Soome saatkonnale.
  • 6. augusti kohta oli Alžeerias Bejaïa sadama saabumisnimekirjas tehtud märge Arctic Sea saabumise kohta.
  • 8. augustil teatas Sovfracht Maritime Bulletin Arctic Sea kadumisest: laeva asukohta kohta polevat teateid ei laevaomanikul ega meremeeste omastel. Kaldariikidel olnud viimane teave laeva kohta ööl vastu 30. juulit.
  • 11. augustil, pärast luhtunud kohtumist mehitamisfirma esindajaga pöördusid meremeeste abikaasad Venemaa valitsuse poole palvega alustada otsinguoperatsiooni laeva leidmiseks.
  • 14. augustil teatas Saksamaa ajalehe Financial Times Deutschland netiversioon viitega kahele tundmatule allikale, et "müstiline laev Arctic Sea" asub Loode-Aafrikas Cabo Verde saarestikus.[3]
  • 15. augustil teatas Soome keskkriminaalpolitsei, et piraadid on esitanud lunaraha nõude.[4]

Väidetav vabastamine muuda

  • 17. augustil leiti Venemaa kaitseministri Anatoli Serdjukovi kinnitusel kadunud olnud kaubalaev Arctic Sea Roheneemesaarte lähedalt. Serdjukovi kinnitusel ei olnud 15-liikmeline Vene kodanikest koosnev meeskond relvastatud valve all, kui laev leiti ja Venemaa allveetõrjelaeval Ladnõi olnud Venemaa mereväelased kaaperdatud laeva vabastasid.
  • 18. augustil ütles kaitseminister Serdjukov, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud.[5] Venemaa prokuratuur teatas, et kaaperdajad on kinni peetud VF KrK § 126 alusel (vabaduse võtmise pärast). Eesti Kaitsepolitseiamet algatas kriminaalasja Karistusseadustiku § 110 alusel, et tuvastada Eestist pärit isikute seotust Arctic Sea väidetava kaaperdamisega.
  • 19. augustil teatas Venemaa kaitseministeerium, et Arctic Sea kaaperdajad olevat nõudnud laeva vabastamise eest lunaraha ja ähvardanud selle õhku lasta, kui nende nõudmisi ei täideta.
  • 20. augustil toimetati 11 Arctic Sea meeskonnaliiget Vene õhujõudude transpordilennukiga Moskva lähedale Tškalovski sõjaväelennuväljale. Kaheksa väidetavat kaaperdajat toimetati samal päeval veidi hiljem teise lennukiga samuti Venemaale. Laevale jäid kapten, vanemmehaanik, teine mehaanik ja pootsman.
  • 21. augustil teatas Venemaa prokuratuur, et kaaperdajad on kinni peetud Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 227 alusel (kahtlustatuna piraatluses).
  • 24. augustil liitus Eesti Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga, millega olid juba eelnevalt liitunud Soome, Rootsi ja Malta. Eesti poolt määrati uurimisrühma liikmeteks Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti esindajad.[6]
  • 4. jaanuaril 2023 teatas Eesti Ekspress, et Kaitsepolitseiamet lõpetas Arctic Sea mereröövlite uurimise.[7]

Arest muuda

  • 26. augustil andis Moskva Basmannõi kohus määruse Arctic Sea arestimiseks.

Venemaa välisministeerium teatas, et esialgsel ülevaatusel ei leitud Arctic Sea pardalt midagi kahtlast. Septembri algul peaks laev Novorossiiskisse jõudma ja seal tehakse põhjalik ülevaatus.

  • 29. augustil saabusid 11 Arctic Sea meeskonnaliiget Arhangelskisse.
  • 2. september – Venemaalt emigreerus pärast hoitava telefonikõne saamist Sovfracht Maritime Bulletini toimetaja Mihhail Voitenko, talle olevat pandud süüks, et ta avalikustas teate Arctic Sea kadumise kohta.
  • 3. september – RIA Novosti teatas, et Arctic Sea asub Gibraltari lähedal.
  • 10. septemberVenemaa prokuratuur teatas, et uurimistoimingud Arctic Seal lõpetatakse ja laev antakse üle lipuriigi Malta esindajale. Malta mereadministratsioon teatas, et ei võta laeva vastu, vaid see tuleb üle anda seaduslikule omanikule, ning tuletas meelde, et laev pole meresõidukõlblik.
  • 16. septemberVenemaa prokuratuur teatas, et uurimistoimingud Arctic Seal on lõpetatud 17,5 miili kaugusel Gran Canariast ning järgmisel või ülejärgmisel päeval antakse laev Las Palmases omanikule üle.
  • 17. september – Venemaa prokuratuur teatas, et Malta Vabariigi saatkond esitas noodi, mille kohaselt Malta ei võta Arctic Sead Las Palmases vastu, vaid teavitab laevaomanikku. Prokuratuuri teatel seab see meeskonna ja uurimisrühma liikmed raskesse olukorda, sest laeval on lõppemas proviant, kütus ja vesi.

Triivis muuda

  • 18. september – Venemaa prokuratuur teatas, et neli Arctic Sea meeskonnaliiget jätkavad laeval töötamist vabatahtlikult, ning et uurimisrühm ei saa laevalt lahkuda, sest Malta mereadministratsiooni keeldumine laeva vastu võtta takistas Arctic Sea pääsu Las Palmase sadamasse.
  • 19. september – Venemaa prokuratuur teatas, et uurimisrühm on laevalt lahkunud ning kaasa võtnud kaaperdajaile kuulunud asjad ja nende paadi. Uurimine jätkub, kuid laeva lasti hulgas midagi Venemaad kompromiteerivat ei leitud.
  • 23. september – Arctic Sea reeder Solchart Management teatas, et laeva ei lasta Las Palmase sadamasse seepärast, et seda käsitatakse kui ujuvat objekti võõrriigi relvastatud sõjaväelastega pardal.
  • 24. september – nelja Arctic Seale jäänud meeskonnaliikme abikaasad pöördusid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste riikide valitsuste poole palvega lubada neil meremeestel koju tagasi tulla.
  • 30. september – RIA Novosti teatel hakkas Arctic Sea sõjalaeva Ladnõi saatel liikuma Vahemere poole. Kolm päeva varem oli laev ilmunud 4. oktoobril Bejaïa sadamasse saabuvate laevade nimekirja.
  • 1. oktoober – Venemaa prokuratuur avaldas 20 uurimisrühma Arctic Seal tehtud fotot.
  • 5. oktoober – RIA Novosti teatel seisis Arctic Sea juba mitmendat päeva avamerel 60 miili Gibraltarist idas pukseri saatel Ladnõi valve all.
  • 8. oktoober – Venemaa prokuratuur teatas, et kuigi uurimine jätkub ning Arctic Sea on arestitud VF KrPK kohaselt, ei takistavat see laeva üleandmist omanikule. Venemaa välisministeerium teatas, et riik on valmis pukseerima Arctic Sea soovitud sadamasse, kuid laeva üleandmist takistavat Hispaania ja Malta võimude olukorra erakorralisust mittearvestavalt ebarealistlikud, peamiselt tehnilised nõuded[8]. Laeva navigatsiooniseadmed polevat töökorras. Välisministeerium pidas võimalikuks, et Arctic Sea võiks sõita oma algsesse sihtsadamasse Bejaïasse.
  • 9. oktoober – Venemaa meremeeste ametiühing pöördus Venemaa presidendi poole palvega aidata neljal Arctic Seale jäänud meremehel koju tagasi pöörduda.
  • 10. oktoober – reeder Solchart Management on kokku arvestanud oma kulud alates päästeoperatsioonist 17. augustil, need ületavad 700 000 eurot.
  • 14. oktoober – Interfaxi teatel keeldus Moskva Basmannõi kohus kriminaalasja kohtualluvust muutmast ning seda üle andmast Rootsi või Malta kohtule, nagu olid palunud kaaperdajate kaitsjad.
  • 17. oktoober – reederi teatel olevat Venemaa prokuratuuri esindajad eelnenud kahe nädala jooksul nõudnud telefonitsi reederilt laeva vastuvõtmist ja meeskonna väljavahetamist, mispeale reeder on selgitanud oma kodulehe vahendusel, mismoodi laeva üleandmine peaks toimuma ning et Venemaa relvastatud sõjaväelaste viibimine Arctic Seal takistab laeva sissesõitu mistahes sadamasse.
  • 20. oktoober – ITAR-TASS teatas, et Malta lubab Arctic Sea oma sadamasse, kui täidetakse selle riigi esitatud nõuded.
  • 26. oktoober – Malta mereadministratsioon teatas, et Arctic Sea antakse omanikule üle väljaspool Malta territoriaalmerd, et laev võiks siseneda Valletta sadamasse sideseadmete remondiks ning laevadokumentide uuendamiseks.

Sadamas muuda

  • 28. oktoober – Venemaa prokuratuur teatas, et Arctic Sea arest on tühistatud. Arctic Sea jõudis Vene mereväe pukseri puksiiris Malta lähistele. Väljaspool Malta territoriaalmerd kontrollisid laeva Malta tsiviilkaitse, mereadministratsioon ja politsei.
  • 29. oktoober – kohalik pukser pukseeris Arctic Sea Valletta sadamasse ning Venemaa andis laeva omanikule üle.
  • 3. november – Venemaa välisministeeriumi teatel reguleeriti osapoolte rahalised suhted üleandmisaktiga.
  • 12. november – reeder Solchart Management teatas, et Arctic Sea lahkus Valletta sadamast pärast remonti ja lipuriigi kontrolli.
  • 17. november – intervjuus Komsomolskaja Pravdale teatas Solchart Managementi omanik, et 2. augustil oli talle esitanud lunarahanõude "võimsa sõjalise organisatsiooni" esindaja. Summa olevat olnud 1,5 miljonit eurot ning ähvardustest saadetud telefonikõned olid jätkunud pikka aega. Laev ei olevat kunagi kadunud olnud, sest dubleeriv AIS seade andnud kogu aeg selle asukoha teada. Kogu Arctic Sea olukorra tõttu tekkinud kahjusumma üle 1 miljoni euro maksnud kinni Solchart Management. Ladnõi komandör andis reederile üle Vene mereväe aumärgi tegevuse eest Arctic Sea otsimis- ja päästeoperatsiooni ajal.
  • 23. november – Arctic Sea saabus lasti lossimiseks Bejaïa sadamasse.

Uus elu Kanadas muuda

Solchart müüs Arctic Sea 2010. aasta aprillis-mais Kanada laevafirmale Great Lakes Feeder Lines, juba varem oli laev saanud Barbadose lipu.[9]

Kohtupidamine kaaperdajate üle muuda

Moskvas muuda

2010. aasta mai alguses mõistis Moskva Linnakohus piraatluses süüdi ja määras viieaastase vangistuse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdistatud Tallinna elanikule Andrei Lunevile. Tegemist oli esimese süüdimõistmisega kaaperdamise kohtuasjas.

2010. aasta juunis Venemaa uudisteagentuuri Interfax vahendusel avaldatud süüdistatava Dmitri Savinsi poolt kinnipidamiskohas eeluurimise ajal antud ütluse kohaselt oli kuritegu planeeritud lunaraha pärast ja operatsiooni tellijaks oli Eesti ärimees Eerik-Niiles Kross. Teise Venemaa uudisteagentuuri RIA Novosti andmetel oli Savinsi jutu järgi ettevõtmise teiseks tellijaks Saksamaa ettevõtja Sergei Demtšenko[10]. Dmitri Savinsile mõistis Moskva Linnakohus 7 aastat kinnipidamist range režiimiga parandusliku töö koloonias.

Venemaa pressis avaldatud väiteid kommenteeris endine Riigikantselei Julgeoleku koordinatsioonidirektor Eerik-Niiles Kross:

„Mis juttu inimesed räägivad pärast poolt aastat Vene eeluurimisvanglas, seda on raske ette kujutada“

[11]

Moskva linnakohus mõistis 3. detsembril 2010 süüdi ja kolmeks aastaks range režiimiga kolooniasse Läti ettevõtja Sergei Demtšenko, kes tunnistas oma süüd kuivlastilaeva Arctic Sea hõivamise organiseerimisel 2009. aasta suvel[12].

Arhangelskis muuda

19. novembril 2010 teatas Venemaa prokuratuur, et uurimine ülejäänud kuue kahtlusaluse asjas on lõpetatud ja neid süüdistatakse Vene Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 227 lg 3 järgi grupiviisilises relvastatud piraatluses. Kohtuasja hakkab arutama Arhangelski Oblastikohus.[13] 24. märtsil 2011 mõistis Arhangelski oblastikohus neile vabaduskaotuslikud karistused 7–12 aastani[14]. Advokaadid leidsid, et kohus oleks pidanud kuriteo piraaatluse asemel kvalifitseerima ärandamiseks[15].

Üks süüdimõistetuist, Eesti elanik Igor Borissov, on pikka aega taotlenud oma süüteo ümberkvalifitseerimist laeva ärandamiseks ja toob intervjuus Eesti ajalehele "Den za dnjom" argumente oma taotluse selgitamiseks[16][17].

Viited muuda

  1. 08. september 2011 AIS imo:8912792, Beiruti sadamas
  2. 2,0 2,1 Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva
  3. "MÜSTEERIUM JÄTKUB: NATO avastas kadunud laeva Aafrika vetest". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2009. Vaadatud 23. augustil 2009.
  4. "Soome keskkriminaalpolitsei teatel on piraadid esitanud lunaraha nõude". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2009. Vaadatud 23. augustil 2009.
  5. "Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov ütles teisipäeval, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2009. Vaadatud 23. augustil 2009.
  6. Eesti liitus Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga
  7. Kapo lõpetas Arctic Sea mereröövlite uurimise. Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2023
  8. Madli Vitismann. Arctic Sea pole piraadilaev. Eesti Päevaleht (Rootsi), 28. oktoober 2009
  9. Maritime Bulletin (vene keeles)
  10. Arctic Sea arvatav kaaperdaja: ettevõtmise tellis Eerik-Niiles Kross, Postimees, 11.06.2010
  11. Kross: loomulikult ei tellinud ma laeva kaaperdamist, Postimees, 11.06.2010
  12. Veel üks süüd tunnistanud Arctic Sea hõivaja sai karistuse, www.DELFI.ee, 3. detsember 2010
  13. Заместитель Генерального прокурора России Виктор Гринь направил в суд уголовное дело о нападении пиратов на судно «Arctic Sea» (vene keeles)
  14. Суд вынес приговор шестерым захватчикам сухогруза Arctic Sea. RIA Novosti, 24. märts 2011 (vene keeles)
  15. Адвокаты по делу Arctic Sea считают, что это был угон, а не пиратство. RIA Novosti, 24. märts 2011 (vene keeles)
  16. Arctic Sea: ühe piraadi pihtimus. Postimees, 5. oktoober 2012
  17. Arctic Sea: выкуп требовали под лай собаки. Den za Dnjom, 5. oktoober 2012 (vene keeles)

Välislingid muuda