Apteegikaan ehk kirjukaan (Hirudo medicinalis) on magevees elav kaan, kes toitub imetajate verest. Noored kaanid toituvad kahepaiksete verest.

Apteegikaan

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Rõngussid Annelida
Klass Vöösed Clitellata
Alamklass Kaanid Hirudinea
Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae
Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae
Perekond Päriskaan Hirudo
Liik Apteegikaan
Binaarne nimetus
Hirudo medicinalis
(Linnaeus, 1758)

Apteegikaani nimetus tuleb sellest, et varem müüdi neid laialdaselt apteekides, tänapäeval müüakse neid seal harva.

Apteegikaanid on enamikus Euroopa riikides haruldased liigid ja sageli paigutatud kaitsekategooriatesse (Eestis on ta II kaitsekategooria liik). Eestis esineb teda väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus[viide?].

Kaanide kasvatamine ja turustus muuda

Praegu on suurimaid looduslike kaanide kasvatajaid ja müüjaid Ungari, Kreeka, Balkani poolsaare riigid ja Türgi. Nendes riikides viiakse ühes aastas välja umbes 10 tonni apteegikaane[viide?].

Kasutamine meditsiinis ja nende toime muuda

Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku. Tänapäeval on nendega ravimine vähe levinud.

Verd imevaid kaane kasutatakse praegugi mitmete haiguste raviks (glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu)[viide?]. Teda on kasutatud ka vererõhu alandamiseks.[viide?]

Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid.[viide?]

Apteegikaanist eraldatud hirudiin takistab vere hüübimist ja seda kasutatakse veenipõletike ravis[viide?].

Ravikeskustes on mõeldud üks kaan ühele inimesele, et vältida vere abil haiguste levikut. Neid kaane hoitakse klaaspurgis.

Välislingid muuda

Pilte muuda