Aprikoos
Aprikoos on aprikoosipuu vili. See on luuvili, sarnaneb virsikuga, kuid on palju väiksem. Vili on pisut sametine, kollane kuni onranžikaspunane, punakate põskedega. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 4–20% vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6–12%. Peamine suhkur on sahharoos. Pektiinaineid leidub viljas 0,1–1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosil karoteeni (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili.
Aprikoosid on magusad ja mahlased, neid süüakse värskelt, neist tehakse marmelaadi, mahla ja ka kuivatatakse. Tervelt kuivatatud aprikoose kutsutakse urjukiks, poolitatud ja ilma luuta kuivatatuid kuragaaks.
Luuseemneid kasutatakse mandli aseainena kondiitritööstuses, ka valmistatakse neist mandliõli asendajat marmotiõli.
Tavaliselt tehakse martsipani kahest osast mandleist ja ühest osast suhkrust, lisatakse kartulitärklist. Kui selles retseptis mandlid asendada aprikoosi- või virsikuseemnetega, siis saadakse martsipani asendaja persipan.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda2012. aastal toodeti maailmas 3,96 miljonit tonni aprikoose ja aprikoosiistandike kogupindala oli 0,49 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,31 g).[2]
Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
---|---|---|
Türgi | 795 768 | 20,1 |
Iraan | 460 000 | 11,6 |
Usbekistan | 365 000 | 9,2 |
Alžeeria | 269 308 | 6,8 |
Itaalia | 247 146 | 6,2 |
Pakistan | 192 500 | 4,9 |
Prantsusmaa | 189 711 | 4,8 |
Maroko | 122 405 | 3,1 |
Hispaania | 119 400 | 3,0 |
Egiptus | 98 772 | 2,5 |
Maailm kokku | 3 956 640 | 100 |
Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Vesi | 86,35 | g |
Kalorsus | 48 | kcal |
Valgud | 1,40 | g |
Lipiidid | 0,39 | g |
Naatriumkarbonaat | 0,75 | g |
Süsivesikud | 11,12 | g |
Sahharoos | 5,87 | g |
Glükoos | 2,37 | g |
Fruktoos | 0,94 | g |
Maltoos | 0,06 | g |
Kiudained | 2,0 | g |
Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Kaltsium (Ca) | 13,0 | mg |
Raud (Fe) | 0,39 | mg |
Magneesium (Mg) | 10,0 | mg |
Fosfor (P) | 23,0 | mg |
Kaalium (K) | 259,0 | mg |
Naatrium (Na) | 1,0 | mg |
Tsink (Zn) | 0,20 | mg |
Vask (Cu) | 0,078 | mg |
Mangaan (Mn) | 0,077 | mg |
Seleen (Se) | 0,1 | μg |
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |
Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
C | 10,0 | mg |
B1 | 0,03 | mg |
B2 | 0,04 | mg |
B3 | 0,60 | mg |
B4 | 2,8 | mg |
B5 | 0,24 | mg |
B6 | 0,054 | mg |
E | 0,89 | mg |
A | 96,0 | μg |
β-karoteen | 1094 | μg |
α-karoteen | 19 | μg |
β-krüptoksantiin | 104 | μg |
Folaadid | 9,0 | μg |
Luteiin+ zeaksantiin |
89,0 | μg |
K | 3,3 | μg |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 03.01.2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.
Välislingid
muudaVikisõnastiku artikkel: aprikoos |
- Jaya Sehgal, Dr.P.Siddheswaran. Dr.K.L.Senthil Kumar ja Mrs. T. Karthiyayini, Anti-tubercular Activity of fruits of Prunus armeniaca (L.), International Journal of Pharma and Bio Sciences V1(2)2010