Ants Silvere (1935. aastani Hans Silbergleich; 12. detsember 1873 Paasvere vald, Virumaa11. märts 1943 Assino, Tomski oblast)[1] oli Eesti ettevõtja.

Silvere sündis Paasvere vallas Aru talus Virumaal talumehe pojana. 1916. aastal omandas ta Tartus Kalda tänaval asuva õlletööstuse Livonia (loodud 1863, moderniseeritud auruõlletehaseks 1910). 1930 võttis ettevõtte juhtimise üle tema poeg Albert Silvere, kes oli õppinud õlletehnoloogiat Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. Ants Silvere ise juhtis Jõgeval Uku jahu-, vilja- ja saeveskeid. 30. novembril 1937 valiti Ants Silvere Kaubandus-Tööstuskoja kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liikmeks.

1939. aastal reorganiseeriti perekonnale kuuluvad äriettevõtted aktsiaseltsiks A. Silvere & Ko. 1940. aastal Livonia natsionaliseeriti ja liideti aprillis 1941 Tartu Õlletehasega (endine A. Le Coq), Livoniast sai selle Kalda tänava osakond. Tehas sai sõjasuvel 1941 tõsiselt kannatada, tootmishooned hävisid lõplikult 1944. 14. juunil 1941 küüditati Silvere Jõgevalt Siberisse, kus Ants Silvere 1943. aastal suri.

Ants Silvere oli abielus Maria Silverega (neiuna Ruusmann), nende tütred on Laine Silvere-Pant (1911–2013) ja Aino Assor, pojad Udo Silvere ja Albert Silvere.

Ants ja Maria Silvere ning Siegfried Panti mälestuseks asutas Tartu Ülikooli auliige Laine Silvere-Pant 1995. aastal Tartu Ülikooli Sihtasutuse kaudu Tartu Ülikooli juures mälestusfondi eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ning edutamiseks. Fond annab välja Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendiumit majanduslikku abi vajavate Tartu Ülikooli üliõpilaste ja edasiõppijate toetuseks.

Viited

muuda
  1. "okupatsioon.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2014. Vaadatud 18. oktoobril 2014.

Välislingid

muuda