Ansbachi markkrahvkond
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2017) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2017) |
Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis. Maad valitsevad Hohenzollernite vürstid olid tuntud kui markkrahvid, kuna vürstkond oli markkrahvkond (kuid mitte mark).
|
Markgrafschaft Brandenburg-Ansbach / Fürstentum Ansbach 1398–1806 | |
 Vapp
| |
 Brandenburg-Ansbachi vürstkond aastal 1791, tänapäevaste piiride taustal | |
| Valitsusvorm | vürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi vasall |
| Pealinn | Ansbach |
Ajalugu muuda
Vürstkond loodi pärast Nürnbergi linnakrahvi Friedrich V surma 21. jaanuaril 1398, kui tema maad jaotati tema kahe poja vahel. Noorem poeg Friedrich VI sai Ansbachi ja vanem poeg Johann III sai Bayreuthi. Pärast Johann III surma 11. juunil 1420 taasühendati kaks vürstkonda Friedrich VI alla, kellest oli aastal 1415 saanud Brandenburgi kuurvürst Friedrich I.
Pärast Friedrich I surma 21. septembril 1440 jaotati tema territooriumid tema poegade vahel; Johann sai Bayreuthi vürstkonna (Brandenburg-Kulmbach), Friedrich sai Brandenburgi ja Albrecht sai Ansbachi. Pärast seda valitses Ansbachi Hohenzollernite kõrvalharu ja valitsejaid kutsuti tavaliselt Brandenburg-Ansbachi markkrahvideks.
2. detsembril 1791 müüs Ansbachi valitsev vürst ja markkrahv Karl Alexander, kes oli ka Bayreuthi valitseja, oma vürstkondade suveräänsuse Preisimaa kuningale, Friedrich Wilhelm II-le. Markkrahv oli keskealine ja lastetu ning Friedrich Wilhelm oli tema sugulane ja Hohenzollernite pea. Markkrahv kolis koos oma inglannast teise naisega Inglismaale. Ansbach annekteeriti ametlikult 28. jaanuaril 1792.
Ansbachi vürstid ja markkrahvid muuda
- 1398: Friedrich VI (aastast 1415 ka Brandenburgi kuurvürst)
- 1440: Albrecht Achilles (aastast 1470 ka Brandenburgi kuurvürst)
- 1486: Friedrich I
- 1515: Georg Vaga
- 1543: Georg Friedrich I
- 1603: Joachim Ernst
- 1625: Friedrich II
- 1634: Albrecht II
- 1667: Johann Friedrich
- 1686: Christian Albrecht
- 1692: Georg Friedrich II Noorem
- 1703: Wilhelm Friedrich (enne 1686–1723)
- 1723: Karl Wilhelm Friedrich (1712–1757)
- 1757: Karl Alexander (aastani 1791)