Anne Lange
Anne Lange (aastatel 1988–1996 Anne Allpere[1]; sündinud 16. juulil 1962) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent.
Haridustee muuda
Lange lõpetas 1977. aastal Tallinna 28. 8-klassilise kooli ning 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli.[2] Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1985.[2] Aastail 2003–2007 oli ta doktorantuuris Tallinna Ülikoolis ning kaitses 2007. aastal sealsamas doktoriväitekirja teemal "The poetics of translation of Ants Oras" (juhendaja Tiina Aunin).[2]
Töökäik muuda
Lange on töötanud tõlkijana Eesti Keele Instituudis (1985–1990), Eesti Arhiiviametis (1990–1992) ning Eesti Draamateatris (1996–2002).[2] Lisaks sellele on ta olnud Tallinna 44. keskkooli õpetaja (1992–1994), Eesti Telefoni sekretär (1994–1995) ning Vabariigi Presidendi Kantselei konsultant (1995–1996).[2]
2001–2005 töötas Lange Tallinna Pedagoogikaülikoolis lektorina, 2006–2008 Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina; alates 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli dotsent.[2]
Tõlkeid muuda
Ta on tõlkinud eesti keelde ohtralt ilukirjandust ja tarbetekste inglise keelest.
- Saki, "Sredni Vashtar". Loomingu Raamatukogu 10, 1992
- Ruth Rendell, "Kui mõrtsukas on töö teinud". Loomingu Raamatukogu 40–43, 1992
- John Fowles, "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Loomingu Raamatukogu 49–50, 1992
- Henry James, "Kruvi keere". Loomingu Raamatukogu 14–16, 1993
- Anais Nin, "Spioon armastuse majas". Loomingu Raamatukogu 46–47, 1993
- A. N. Wilson, "Imerohi". Tallinn: Varrak, 1994
- Kathy Page, "Vana siddalane". Loomingu Raamatukogu 10, 1994
- Carol Varley, Lisa Miles, "Laste geograafiaentsüklopeedia". Tallinn: Koolibri; Vilnius: Alma Littera, 1995
- Arundhati Roy, "Väikeste Asjade Jumal". Tallinn, 1997 (2. trükk Tallinn: Tänapäev, 2004.)
- Edward Albee, "Kolm pikka naist". Tallinn: Eesti Draamateater, 1997
- Anne Brontë, "Agnes Grey". (Koos Ragne Kepleriga.) Loomingu Raamatukogu 4–6, 1998
- D. H. Lawrence, "Mees, kes suri". Loomingu Raamatukogu 39, 1998
- Ben Okri, "Näljutatud tee". Tallinn: Kupar, 1998
- Roy J. Lewicki, David M. Saunders, John W. Minton, "Läbirääkimiste põhitõed". Tartu: Fontes, 1999
- Katherine Mansfield, "Tass teed". Loomingu Raamatukogu 11–13, 2000
- Ian McEwan, "Amsterdam". Tallinn: Huma, 2001
- Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tallinn: Tänapäev, 2001
- Gary Hamel, C. K. Prahalad, "Võidujooks tulevikku: läbimurdestrateegiad oma tegevusalal mõjule pääsemiseks ja homsete turgude loomiseks". Tartu: Fontese Kirjastus, 2001
- John Fowles, "Eebenipuust torn". (Koos Jaak Rähesooga.) Tallinn: Varrak, 2002
- Anais Nin, "Venuse delta". Tallinn: Hea Karjane, 2002
- Ian McEwan, "Lepitus". Tallinn: Huma, 2003
- Brian D. McLaren, "Uutmoodi kristlane: kahe sõbra vaimse teekonna lugu". Tallinn: Allika, 2006
Teoseid muuda
- "Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost". Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2015. 208 lk; ISBN 9789985587942
Teos käsitleb kolme tõlget: "Kadunud ja jälleleitud Paradiis" (T. Kuusiku tõlge, 1895), "Lord Jim" (A. H. Tammsaare, 1931) ja "Uhkus ja eelarvamus" (H. Rajandi, 1985) ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning sisaldab põhjalikku analüüsi.[3]
Tunnustus muuda
- 1997 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
- 1999 – Sirbi aastapreemia
- 2001 – Loomingu aastapreemia (Katherine Mansfieldi novellide tõlgete eest)
- 2004 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
- 2015 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Tõlkimine omas ajas")
- 2023 Valgetähe V klassi teenetemärk[4]
Viited muuda
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 646.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Tõlkimine omas ajas. A. Lange. TLU kirjastus(vaadatud 23.05.2015)
- ↑ "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anne Lange |
- Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis