Allergiline riniit

Allergiline riniit ehk allergiline nohu (ka J30; rhinitis allergica) on osadel loomadel (sh inimestel) esineda võiv nina limaskesta allergiline põletik, ägeda mitteinfektsioosse riniidi vorm, mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Humaanmeditsiinis

Allergiline riniit on ninatalitluse sümptomaatiline häire, mida põhjustab allergeenikontaktist vallandatud ja IgE vahendatud hüperreaktiivsusega kulgev limaskestapõletik.

Allergiline riniit on päriliku soodumusega mitmepõhjuseline haigus, mille kujunemisel on oluline osa ka keskkonnal.

Allergiline riniit on üle maailma sageli esinev haigus, mida esineb hinnanguliselt 5–25% rahvastikust.

Allergiline riniit on tavaliselt krooniline, kudedes esineb neil persisteeriv põletik hoolimata sellest, et periooditi haigussümptomeid ei ole. Sümptomid esinevadki neil teatud ajal aasta jooksul (hooajaline ehk sesoonne) või sõltumata aastaajast (aastaringne ehk perenniaalne). Raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.

Allergilise riniidi korral tekib allergeenide mõjul anafülaktiline reaktsioon (I tüüpi ülitundlikkus), põletikurakud (eosinofiilid, T-rakud, nuumrakud jne) tungivad limaskesta. Tekib rakuline reaktsioon, mille käigus aktiveeritakse eosinofiilid, T-rakud, nuum- ja epiteelirakud; nuumrakkudest ja basofiilidest vabaneb histamiini ning vallandub seroosne eksudatsioon.

Ninalimaskesta rakud ekspresseerivad liigselt tüümuse stromaalset lümfopoetiini.

Submukoossed limanäärmed suurenevad, tekib basaalmembraani hüaliinne paisumus ja limaskesta pinnale koguneb viskoosne lima.

Allergeenideks on sageli õietolmu, lestaliste ja koduloomade irdunud epiteelirakkude sissehingamine.

Kui allergilise riniidi vallandajaks on taimede õietolm, siis nimetatakse seda pollinoosiks.

Jaotused

Allergiline riniit jaotatakse sümptomite kestuse järgi:

• vahelduvaks ehk intermiteeruvaks allergiliseks riniidiks (˂ 4 päeval/nädalas või ˂ 4 nädalat)
• püsivaks ehk persisteerivaks allergiliseks riniidiks (˃ 4 päeval/nädalas või ˃ 4 nädalat).

Sümptomite raskuse ja mõju kaudu elukvaliteedile jaotatakse allergiline riniit raskusastmete järgi:

• kergeks ja
• mõõdukas/raskeks.

Kaasuvad haigused

• astma (allergiline riniit on astma riskiteguriks)
• allergiline konjunktiviit
• allergiline rinosinuiit
• atoopiline dermatiit.

Diferentsiaaldiagnostika

Allergilise riniidi diagnoosi kinnitamiseks tuleks teha eristusdiagnoos, välistamaks mitmeid sarnase sümptomaatikaga kas anatoomilisi eripärasusi või haiguslikke seisundeid.

Mehaanilised tegurid

• anatoomilised ebanormaalsused – adenoidide või ninakarbikute hüpertroofia, nina vaheseina deviatsioon, koaanide kongenitaalne atreesia;
• võõrkeha;
• ninapolüpoos;
• hea- ja pahaloomulised kasvajad;
• granulomatoossed haigused – Wegeneri granulomatoos, sarkoidoos, spetsiifilised infektsioonid;
• meningotseele või entsefalotseele.

Infektsioonid

• viirusinfektsioonid;
• bakteriaased infektsioonid, k.a spetsiifilised infektsioonid (süüfilis, tuberkuloos, mükobakterioosid, leepra);
• sekundaarsed retsidiveeruvad või kroonilised infektsioossed riniidid;
• immuundefitsiitsussündroom (nt IgA, IgG alaklasside puudulikkus);
• tsüstiline fibroos;
• primaarne tsiliaarne düskineesia

Teised riniidid

• eosinofiilia sündroomiga mitteallergiline riniit;
• mitteallergiline kutsehaigusriniit;
• medikamentoosne riniit sekundaarselt toopilistele dekongestantidele;
• ravimindutseeritud riniit – aspiriin või teised MSPVAd, AKE inhibiitorid, reserpiin, metüüldopa, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, silmasisesed preparaadid, (beetablokaatorid), kloorpromasiin;
• hormonaalne riniit – rasedus, puberteet, hüpotüreoos, akromegaalia;
• ärritavad tegurid (väljendunud selektiivne nina hüperreaktiivsus) – koormusindutseeritud riniit, “suusatajariniit” (külmast kuivast õhust), gustatoorne riniit (kuumast toidust);
• toidust indutseeritud riniit (nt teravas pipras sisalduva kapsaitsiini toimel)
• gastroösofageaalne reflukshaigus
• emotsioonidest tingitud riniit
• kokaiini tarvitamine
• atroofiline riniiit
• idiopaatiline (vasomotoorne) riniit.

Tüsistused

• ninapolüpoos
• sekretoorne keskkõrvapõletik
• kuulmetõrve düsfunktsioon
• sinusiit
• krooniline köha.

Vaata ka

• Astma
• Immunoteraapia
• Ninaga seotud lümfikude
• Sinusiit e ninakõrvalurkepõletik
• Tüümuse ekstrakt

Kirjandus

• James G. Wagner ja Jack R. Harkema, From Mouse to Man: Translational Value of Animal Models of Allergic Rhinitis, Michigan State University
• Inimestel: N S Jones & N Fergie, Allergic rhinitis in children: management guidelines, CPD Bulletin Immunology and Allergy 2004; 3(3): 68-72
• Allergilise riniidi Eesti käsitlusjuhend, Eesti Arst 2011; 90(3):145−158 145
• Katerina D. Samara, Stylianos G. Velegrakis ja Alexander D. Karatzanis, Allergic Rhinitis and Its Impact on Bronchial Asthma
• Richard D deShazo, MD, Stephen F Kemp, MD, Jonathan Corren, MD, Anna M Feldweg, MD, Patient information: Trigger avoidance in allergic rhinitis, UpToDate
• Eesti Kopsuliit, ALLERGILINE RINIIT
• Eger Ninn, Allergiline nohu võib põhjustada ka depressiooni ja unehäireid, 27. juuni 2012