Tsüstiline fibroos

Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos (viskoos-limatõbi) on autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja seedesüsteemi epiteelkoe rakkudega seotud geenide transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist.[1][2]

Tsüstiline fibroos
Fibrosis cystica
CFTR gene on chromosome 7.svg
Tsüstilise fibroosi geen (punasena).
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 EE.84
RHK-9 277.0
OMIM 219700
DiseasesDB 3347
MedlinePlus 000107
eMedicine ped/535
MeSH D003550

Haigus esineb, kui organism ei suuda toota täielikult funktsionaalset tsüstilise fibroosi transmembraanse juhtivuse regulaatorvalku (CFTR-valku), mis on seotud higi, seedeensüümide ja lima tootmisega. Haigus avaldub, kui nii isalt kui ka emalt saadud CFTR-valku kodeeriv geenivariant on vigane. Tsüstilisele fibroosile pole ravi ja meditsiiniline abi seisneb haiguse sümptomite leevendamises.

EtümoloogiaRedigeeri

Nimetus "tsüstiline fibroos" tuleneb haigusele spetsiifilistest tsüstidest ja fibroosist ehk sidekoestumisest pankreases. Nimetus "mukovistsidoos" tuleb sõnadest mucus – lima ja viscid[viide?] – viskoosne.

EpidemioloogiaRedigeeri

Tsüstiline fibroos on kõikjal maailmas suhteliselt sage (1 : 2000, Soomes 1 : 30 000).

Euroopa päritolu meeste hulgas on see kõige sagedamini esinev autosomaalne retsessiivne haigus. Umbes iga 22. europiidse päritoluga inimene kannab ühte tsüstilist fibroosi põhjustavat geenivarianti. Eestis hinnatakse tsüstilise fibroosi sageduseks umbes 1 : 4500[3] kuni 1 : 8000[4] elussünni kohta. Soomes on vastav hinnang 1 : 30 000 elussünni kohta.[5] Ameerikas arvatakse elavat ligi 10 miljonit CF-geeni kandjat.[6][7]

AvastamineRedigeeri

Esimesena kirjeldas haigust 1938. aastal D. H. Anderson, tehes mekooniumiileuse (esmasrooja-soolesulgus) histoloogilisi uuringuid. Ta leidis pankreasest tsüste ja armistunud kudesid ning nimetas seisundit pankrease tsüstiliseks fibroosiks (inglise cystic fibrosis of the pancreas).[8][9][10] Hiljem avastati, et haiguse põhjustajaks võiks olla "sitke lima" (viscid mucus), ja Farber kirjeldas sündroomi 1944. aastal kui mukovistsidoosi (mucoviscidosis).

DiagnoosimineRedigeeri

Diagnoosimisel juhindutakse rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi 10. versioonist.

RHK-10 alusel kuulub tsüstiline fibroos jaotisse E84. Vajaduse korral diagnoosi täpsustatakse:

  • [E84.0] Tsüstiline fibroos kopsuilmingutega
  • [E84.1] Tsüstiline fibroos sooleilmingutega
  • [E84.8] Tsüstiline fibroos muude ilmingutega
  • [E84.9] Täpsustamata tsüstiline fibroos

Diagnoosimisel kasutatakse nii tsüstilise fibroosi kui ka mukovistsidoosi nimetust.[11]

Diagnoosimiseks võidakse läbi viia mitmeid uuringuid: kopsuröntgen, kopsumahu testimine, maksaensüümide sisalduse määramine, roojaproov (ensüümide tuvastamiseks), elektrolüütide testid, vereanalüüsid (albumiini, trüpsiini, E-vitamiini, immunoglobuliin E ja immunoglobuliin G määramiseks) jt.[12]

Elektrolüütide testidRedigeeri

Prantsusmaal kasutatakse tsüstilise fibroosi diagnoosimiseks ninaepiteeli elektrolüütide suhte mõõtmist. Levinud on sülje ja higi kloriidioonide sisaldust näitavad testid.

Kliiniline piltRedigeeri

Tsüstiline fibroos võib avalduda kohe pärast sündi, aga ka hiljem lapseeas. Lapsena võivad ilmneda hingamisraskused ja hingamisteede näärmete viskoossed eritised ning sagedased kopsupõletikud, bronhiidid, pankreatiidid, diabeet, koletsüstiit ja muud vaevused. Sageli esinevad seedehäired (10% haigust põdevatel vastsündinuil esineb esmasrooja-soolesulgust), kõhupuhitus, pankrease ensüümide (trüpsiin, amülaas, lipaasi jpt) vähesus. Eeltoodud tegurid põhjustavad probleeme toidu seedimisel ja omastamisel. Näiteks rasvlahustuvate vitamiinide (A, E, D ja K) hüpovitaminoosid võivad põhjustada nägemisraskusi (A-vitamiini hüpovitaminoos) ja rahhiiti (hüpovitaminoos D) ning higierituse häirumist. Haigusega kaasnevad ka urogenitaalsüsteemi häired.[13] Haiguse ravi on sümptomipõhine. Keskmine elumus tsüstilise fibroosi haigetel oli diagnoosimise algusaegadel vaid 16 aastat, kuid on tänu laboratoorsete meetodite kättesaadavusele ning ravivõimalustele tõusnud 37 eluaastani.[14]

GeneetikaRedigeeri

Tsüstilise fibroosi tekke eest vastutav geen lokaliseeriti 1985. ja identifitseeriti 1989. aastal.

Tsüstilise fibroosi geen lokaliseerub 7. kromosoomis piirkonnas q31.2. Kuna tsüstiline fibroos on retsessiivne pärilik haigus, avaldub ta siis, kui järglane saab mõlemalt vanemalt tsüstilise fibroosi geeni. 1988. aastal kirjeldati seoses kahe tsüstilise fibroosi juhtumiga inimesel esimest korda uniparentaalset disoomiat – olukorda, kus tsüstilist fibroosi põhjustav mutatsioon kandub järglasele edasi ainult ühelt vanemalt kromosoomipiirkonna imprintingu teel.[15][16]

Tsüstilist fibroosi põhjustab mutatsioon tsüstilise fibroosi transmembraanse juhtivuse ehk CFTR-geenis. Selle mutatsiooni tõttu on häiritud kloriidioonide transport rakust välja. Mutatsioon avaldub näärmeepiteeli rakkudes, kus häirub rakumembraani kloriidikanalite läbitavus.

CFTR-geenide transkriptsioonRedigeeri

CFTR-geeni (esineb kaladel, imetajatel jpt) in vivo molekulaartasandi uuringutes on leitud, et geeni muteerumine avaldub eelkõige epiteelkudedega elundites ja vähem mujal kudedes (näiteks südamerakkudes). CFTR-valgu retseptorid ja signaliseerimisalad kattuvad suuresti tsüstilise fibroosi haiguskolletega: limaskestad, süljenäärmed, ninasõõrmed, hingamisteed, kopsud, pankreas, seedeelundkond, maksasisesed sapiteed, kilpnääre ja paljunemisorganid. Muutused on ka lümfotsüütides.[17]

CFTRi DNA testimineRedigeeri

Kuigi tegemist on geneetilise haigusega, mille pärilikkusetüüp on autosoomne retsessiivne, ei diagnoosita seda tavaliselt DNA-analüüsi põhjal. Erinevaid tsüstilist fibroosi põhjustavaid mutatsioone CFTR-geenis võib olla tuhandeid (teada on vähemalt 1546 mutatsiooni[18]), millest kõiki ei ole võimalik analüüsidega tuvastada või see on väga kallis. Eestis on leitud 16 erinevat mutatsiooni, millest kaks levinumat (nn Euroopa ja Skandinaavia mutatsioonid) esinevad 79% tsüstilise fibroosiga patsientidest.[4] Mõne allika kohaselt on Põhja-Euroopa elanike hulgas 80% juhtumeist CFTR-geeni mutatsiooniks F508del.[19]

Kui tulevaste vanemate lähisugulaste hulgas on esinenud tsüstilist fibroosi, võidakse testida vanematel tõenäolisemate mutatsioonide esinemist, näiteks F508del.[20] Sellised testid on siiski suhteliselt ebausaldusväärsed (võib esinedaväärnegatiivne või väärpositiivne tulemus).[21]

CFTR-geeni mutatsioonide sõeluuringudRedigeeri

Selleks, et tuvastada tavalisi mutatsioone, võib patsiendi soovil teha geeniuuringuid. Mujal maailmas tehakse CFTR-geeni sõeluuringuid peamiselt F508del-mutatsiooni avastamiseks.

Tulemuste interpreteerimine võib olla keeruline, kuna F508del olemasolu või puudumise tuvastamisel tuleb arvesse võtta laboratoorse diagnostika võimalusi ja on oht valepositiivseks või valenegatiivseks vastuseks.

Enne sõeluuringuid soovitatakse patsientidele nõustamist ja meditsiinilist teavitustööd. Puudub kehtiv konsensus biogeneetiliste uuringute eetilisuse osas, kuid vaikimisi lähtutakse Nuffield Council on Bioethicsi raportist "Genetic Screening. Ethical Issues", mis avaldati 1993. aastal.[22][23]

Kaasuvad haigusedRedigeeri

Tsüstilise fibroosiga võib kaasneda diabeet.

Kroonilised hingamisteede põletikud ja nende medikamentoosne ravi, aga ka kaasuvad haigused võivad mõjutada kopse ja südant, mistõttu tsüstilist fibroosi põdevad haiged võivad vajada kopsude või südame siirdamist.

AllergiadRedigeeri

Ligikaudu 30% tsüstilist fibroosi põdevatel patsientidel võib välja kujuneda allergia ühe või mitme antibiootikumi vastu.[24]

ViljatusRedigeeri

Paljud CFTR-geeni haigusalleelid võivad põhjustada meestel viljatust ja enamik tsüstilist fibroosi põdevaid mehi pole fertiilsed (99%), sest neil esineb kaasasündinud bilateraalne seemnejuha puudumine või ummistus, lisaks võib sugunäärmete sekreetide viskoossuse tõttu ilmneda obstruktiivne azoospermia.[16][19] Naistel võib samuti esineda viljatust, kuid mitte nii sageli kui meestel.

RaviRedigeeri

Ravi on sümptomaatiline ja iga haigusjuhtu ravitakse eraldi. Kui esineb kopsupõletik, siis püütakse kindaks teha tekitaja: kas seen-, viirus- või bakteriaalne nakkus, ja koostada selle alusel raviskeem.

Polüvitamiinide (A-, D- ja E-vitamiini) manustamine võib olla efektiivne tsüstilise fibroosi ravi osana.[25]

Tuntud inimesi tsüstilise fibroosigaRedigeeri

Tsüstilist fibroosi põdes prantsuse laulja, telesaate "Star Academy" 4. hooaja võitja Grégory Lemarchal. Ta suri 30. aprillil 2007 23-aastasena haigusest põhjustatud tüsistustesse. Tema mälestuseks korraldatud heategevuskontserdiga koguti tsüstilise fibroosi uurimiseks 7,5 miljonit eurot ning Prantsusmaal tegutseb temanimeline ühing tsüstilise fibroosiga patsientide ja nende omaste nõustamiseks.

Tsüstilist fibroosi põeb ka Janno Puusepp.[26]

Tsüstiline fibroos on diagnoositud Briti peaministri Gordon Browni pojal.[27]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Medical Aspects (vaadatud 9.04.2013)
  2. P. Aula, H. Kääriäinen, A. Palotie, "Pärilikkusmeditsiin", 2010, AS Medicina, lk 68–69, ISBN 978-9985-829-92-9]
  3. Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
  4. 4,0 4,1 Siigur, U., Oja, E. Ühendlabori käsiraamat 2006. Tartu Ülikooli Kliinikum.
  5. P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, "Pärilikkusmeditsiin", 2010, AS Medicina
  6. Carrier Testing for CF, (vaadatud 9.04.2013)
  7. The molecular genetic epidemiology of cyctic fibrosis, (vaadatud 9.03.2013)
  8. A. Bush, E.W. F. W. Alton , J. C. Davies (toimetaja), U.Griesenbach , A.Jaffe, "Cystic Fibrosis in the 21st Century: Edition en anglais", 2005, ISBN 978-3805579605, (vaadatud 8.04.2013)
  9. O. N. Bhakoo, R. Kumar, B. N. S. Walia, The Indian Journal of Pediatrics, 1968, 35. väljaanne, nr 4, lk 183–185, Mucoviscidosis of the lung, (vaadatud 9.04.2013)
  10. "Meditsiinisõnastik", lk 464, *mekooniumiileus, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7
  11. Definition of Mucoviscidosis, (vaadatud 9.04.2013)
  12. C.C. Chernecky PhD, RN CNS AOCN FAAN, B.J. Berger MSN RN, "Laboratory Tests and Diagnostic Procedures", 5. väljaanne, 2007, ISBN 978-1416037040, (vaadatud 8.04.2013)
  13. John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk, 400,2000, ISBN 0 19 262870 4
  14. "Professional Guide to Diseases", 9. väljaanne, lk 1118–1121, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9
  15. Kivi, S., Tsütogeneetika loengud: Mutatsioonid ja imprinting., (vaadatud 22.08.)
  16. 16,0 16,1 Genetics in Family Medicine: The Australian Handbook for general practicioners: Cystic fibrosis, (vaadatud 09.04.2013)
  17. A. Bush, E.W. F. W. Alton , J. C. Davies (toimetaja), U.Griesenbach , A.Jaffe, "Cystic Fibrosis in the 21st Century: Edition en anglais", 2005, vebiversioon (vaadatud 9.04.2013)
  18. Cystic Fibrosis Mutation Database
  19. 19,0 19,1 P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, "Pärilikkusmeditsiin", 2010, AS Medicina
  20. http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg "Professional Guide to Diseases"], 9. väljaanne, lk 1118–1121, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, (vaadatud 8.04.2013)
  21. U.S. Congress, Office of Technology Assessment, Cystic Fibrosis and DNA Tests: Implications of Carrier Screening , OTA-BA-532 (Washington, DC: U.S. Government Printing Office, august 1992, tsüstilise fibroosi DNA testimine (vaadatud 9.04.2013)
  22. Nuffeld Council on Bioethics, Raport, Genetic Screening, Ethical Issues, 1993, (vaadatud 9.04.2013)
  23. "Genetic Screening: a Supplement to the 1993 Report by the Nuffield Council on Bioethics" (PDF). Nuffield Council on Bioethics. Vaadatud 27.1.2022.
  24. Rebecca S. Gruchalla, ja Munir Pirmohamed, Antibiotic Allergy, lk 602, The new england journal o f medicine, (tarve 19.09.2015)
  25. Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", lk 144, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  26. "Surmahaigust põdev Janno"
  27. Brown's son has cystic fibrosis, 29. november 2006, (vaadatud 22.08.07)