Alfred Teppan
Alfred Teppan (kohati ekslikult ka Adolf Teppan[1]; 17. detsember (vkj. 5. detsember) 1890 Soomevere, Kuremaa vald – 29. november 1975) oli eesti näitekirjanik.
Alfred Teppan sündis Tartumaal Kuremaa vallas Soomevere külas talupidaja pojana, lõpetas 1906. aastal Palamuse kihelkonnakooli. Seejärel tegutses kodukohas talu- ja kauplusepidajana. Teppan oli tegev mitmesugustes kohalikes seltsides ja ühinguis ning oli 1922–1923 I Riigikogu liige. Ta oli 1924–1950 Soomevere raamatukogu juhataja, seejärel töötas kantseleiametnikuna Kohtla-Järvel. Alfred Teppan on maetud Palamuse kalmistule.
Alfred Teppan avaldas näidendid "Karjauurimisel" (Tartu, 1918, 2. tr. 1922), "Koduhani" (Tartu, 1919, 2. tr. 1924), "Ühistegelased" (Tartu, 1921), "Elu teeb uperpalle" (Tartu, 1932, lavastatud Vanemuises 1932), "Seeniste lahendab kriisi" (Tartu, 1933) ja "Parun süütepommiga" (Tallinn, 1936). Teppani vähenõudlikud valdavalt külaelu kujutavad näidendid olid mõeldud peamiselt maalavadele, kus nad omaaegse aktuaalsuse ja koomika tõttu rohket ettekandmist leidsid.[2]