Aegruumi meetriline tensor

See artikkel räägib meetrilisest tensorist üldrelatiivsusteoorias; samanimelise matemaatika termini kohta vaata meetriline tensor (matemaatika)

---

Aegruumi meetriline tensor, sageli lihtsalt meetrika, (inglise keeles metric tensor in general relativity; vene keeles Метрика пространства-времени) on fundamentaalne uurimisobekt üldrelatiivsusteoorias. Seda võib vabalt pidada Newtoni gravitatsiooni gravitatsioonilise potentsiaali üldistusena. Meetrika hõlmab aegruumi kogu geomeetrilist ja põhjuslikku struktuuri ning kasutatakse selliste mõistete määratlemiseks nagu aeg, kaugus, maht, kõverus, nurk ning tuleviku ja mineviku eraldamine.

${\begin{pmatrix}g_{00}&g_{01}&g_{02}&g_{03}\\g_{10}&g_{11}&g_{12}&g_{13}\\g_{20}&g_{21}&g_{22}&g_{23}\\g_{30}&g_{31}&g_{32}&g_{33}\\\end{pmatrix}}$ Aegruumi meetriline tensor esitatud maatriksi kujul

Matemaatiliselt esitatakse aegruumi neljamõõtmelise diferentseeruva muutkonnana $M$, aegruumi meetriline tensor on antud kui $M$-i kovariantne teise järgu sümmeetriline tensor, mida tavapäraselt tähistatakse $g$-ga. Muutkond $M$ on Lorentzi muutkonna (Lorentzi meetrika) tüüpi.

Aegruumilisi meetrikaid

• Tasane aegruum
• Musta augu meetrikad
  • Schwarzschildi meetrika
  • Kerri meetrika
  • Reissneri-Nordströmi meetrika
• De-Sitteri meetrika
• Anti-de-Sitteri meetrika
• Friedmanni-Lemaître'i-Robertsoni-Walkeri meetrika
• Lemaître'i-Tolmani meetrika
• Gödeli meetrika

Vaata ka

• Meetriline ruum