Admiral (liblikas)
Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast.
Admiral | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
Sugukond |
Koerlibliklased Nymphalidae |
Perekond |
Vanessa |
Liik |
Admiral |
Binaarne nimetus | |
Vanessa atalanta Linnaeus, 1758 |
Välimus
muudaAdmirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad. Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja sellepärast jäävad nende otsad nähtavale. Selletõttu on tema tiibade alaküljel kahesugust mustrit. See osa eestiibadest, mis puhkeasendis jääb varjatuks, on eredalt värvunud, aga näha on seda üksnes lennu ajal. Eestiibade otsad ja tagatiivad on seevastu varjevärvusega.[1]
Admirali tiibade siruulatus on 65–70 mm[viide?].
Elupaik ja -viis
muudaAdmirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel mitmesuguste taimede õitel.
Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini sisse lõuna poolt, seepärast kutsutakse admirali mõnikord ka rändliblikaks. Sama on ka Põhja-Ameerikas: admiral talvitub Lõuna-Texases ja igal kevadel rändavad liblikad sealt põhja poole.
Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela – neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni) [viide?]. Kuid Lõuna-Euroopas võib teda kohata talv otsa lendamas. Admiralid on maiad liblikad – lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.
Röövikud toituvad peamiselt kõrvenõgesel, lõuna pool ka juudinõgese lehtedel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.
Viited
muuda- ↑ "Loomade elu", 3. kd., lk. 282-283, joon. 322, tahvel 48
Välislingid
muudaVikisõnastiku artikkel: admiral |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Admiral (liblikas) |
- Admiral andmebaasis eElurikkus