Adam Ludwig Lewenhaupt

Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706. aastast jalaväekindral.

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt
Rootsi kindral Adam Ludwig Lewenhaupt 18. sajandi algul

Õpingu- ja teenistusaastad

muuda

Adam Ludwig Lewenhaupt sündis Rootsi sõjaväelase kindralmajor krahv Ludwig Wierich Lewenhaupti ja Hohenlohe ja Gleichen krahvinna Charlotta Susanna Maria pojana ning sai hariduse Lundi (1671), ja Uppsala (1675) ja Rostocki ülikoolis (1680), püüeldes algul diplomaadiks, kuid valis siiski sõjaväelase elukutse. 1685. aastal osales ta kornetina Nils Bielke ratsarügemendiga suures Türgi sõjas Maximilian I juhtimise all.

Aastatel 16861697 teenis ta Hollandi Vabariigi sõjaväes ning naasis Rootsi kuningriigi teenistusse 1698. aastal oobersti auastmes.

Väejuhina põhjasõjas

muuda

Põhjasõja ajal määrati Adam Ludwig Lewenhaupt Upplandi, Västmanlandi ja Dalarna rügementide juhiks, osales Põhjasõja Saladeni jt lahingutegevuses[1] Kuramaal. 1701. aastal vallutasid Rootsi väed hertsogiriigi ning 1701/1702. aasta talve dislotseerusid Kuramaal. 1705. aastal hõivasid hertsogiriigi Moskva tsaaririigi väed.

1703. aastal ülendati ta jalaväe kindralmajoriks ning määrati Kuramaa, Piltene ja Žemaitija kuberneriks.

Lewenhaupt juhtis Rootsi vägesid 1704. aasta edukas Jakobstadti lahingus (tänapäeva Lätis Jēkabpilsi rajoonis) Boriss Šeremetevi juhitud Vene vägede vastu ja 1705. aasta Gemauerthofi lahingus, Kuramaa hertsogiriigi territooriumil (läti Murumuiža lahing; tänapäeva Lätis Jelgava rajoonis Vilce vallas).

 
Gemauerthofi lahing 16. juulil 1705. Johann Christoph Brotze

1706. aastal ülendati ta jalaväekindraliks ja jaanuarist oli ta Riia linna ja kindluste kuberner[2] ja määrati ka Rootsi väliarmee juhiks Liivimaal, Kuramaal ja Leedumaal.

Lewenhaupt juhatas Rootsile suurte kaotustega lõppenud Lesnaja lahingus Ukrainas 1708. aastal jalaväeüksusi ja Poltava lahingus 1709. aastal ning allkirjastas ka Rootsi vägede eest pärast Karl XII põgenemist Türki Perevolotšna kapitulatsiooniakti 30. juunil vkj / 1. juulil (Rootsi kalendri/11. juuli) 1709 ukj järgi.

Adam Ludwig Lewenhaupt suri 1719. aastal Venemaal Moskvas vangistuses viibides.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Владимир ВЕЛИКАНОВ, «СалатСкие трофеи», Военно-исторический журнал "Старый Цейхгауз". № 52 (2/2013). М. 2013. СС. 3-13.
  2. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / Nordische Miscellaneen, St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 515

Välislingid

muuda