Vikipeedia

Abikaasade vastastikune testament

Abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ja milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi.[1]

Abikaasade vastastikuse testamendi olemus muuda

Testamendis sisalduvaid korraldusi võib olla selle testamendi puhul kolme liiki[2]:

  1. Vastastikuses kehtivuslikus sõltuvuses olevaid korraldusi nimetatakse korrespektiivseteks korraldusteks.
  2. Teineteise kasuks tehtud korraldused, mis ei ole kehtivuslikus sõltuvuses, kuna seda ei saa PärS § 89 lg 2 mõttes eeldada ehk vastastikused korraldused.
  3. Korraldused, mis ei ole vastastikuses kehtivuslikus sõltuvuses ega tehtud teineteise kasuks ehk eraldiseisvad korraldused (selleks võib olla näiteks testamenditäitja nimetamine).

Eelnevas väljendub korralduste erinev olemus. Eeldatakse, et korraldused on  korrespektiivsed, kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu.[3] Testamendis võivad sisalduda eri iseloomuga korraldused. Võimalikud korraldused on näiteks annak, sihtkäsund, sihtmäärang.[4]

Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis, millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud, määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral (nn Berliini testament).[5] See on otstarbekas eelkõige siis, kui abikaasad nimetavad teineteist ainupärijaks, kuid üleelanud abikaasale pärijat ei nimetata, või juhul, kui varem surnud abikaasa järel pärib küll üleelanud abikaasa, aga üleelanud abikaasa testamendijärgne korraldus (varem surnud abikaasa kasuks) kaotab mõttekuse, kuna varem surnud abikaasa ei ole pärimisvõimeline (surnud isikud ei päri[6]). [7]

Ühtsuspõhimõtte kohaselt, kui abikaasade vastastikuses testamendis ei ole määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus.[8][9]

Lahutamispõhimõtte (ka eraldamispõhimõte[9]) kohaselt, kui testamendi kohaselt peab pärand üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, on üleelanud abikaasal pärandi kasutamisel ja käsutamisel samad õigused kui eelpärijal ehk õigused on pärimisseadusega piiratud.[10]

Abikaasade vastastikuse testamendi vorm ja kehtivus muuda

Abikaasade vastastikuse testamendi esmane eeldus on, et mõlemad abikaasad peavad testamendi tegemise ajal olema testeerimisvõimelised.[11] Testeerimisvõime tähendab inimese võimet teha kehtivat testamenti ja selle väljaselgitamisel lähtutakse tsiviilõiguse üldosa seaduses sätestatust.[12] Piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.[13] Lisaks teovõimele on oluline ka otsusevõime: tehing on tühine, kui isik tegi selle vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.[14] Seega on oluline, et abikaasa on testamendi tegemise ajal täisealine, otsusevõimeline ja tema teovõime ei ole piiratud vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu.[15]

Abikaasade vastastikuse testamendi puhul kehtib isiklikkuse nõue.[16] Seega ei saa tehinguline ega seadusjärgne esindaja teha abikaasade vastastikust testamenti abikaasa nimel.[17]

Abikaasade vastastikusel testamendil on kohustuslik vorminõue: see peab olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis.[18] Kuna abikaasade vastastikune testament on lihttestamendist õiguslikult keerukam, siis on notari abi oluline, selgitamaks pooltele selle testamendiliigi eeliseid ja puudusi, sobivust pärandaja eesmärkidega ning alternatiivseid lahendusi.[19] Kuigi pärimisseadus ei näe sõnaselgelt abikaasadele ette kohustust minna testamendi tegemiseks notari juurde üheaegselt, siis praktikas seda siiski valdavalt tehakse ja see on ka soovitatav, arvestades tehingu keerukust.[20]

Abikaasade vastastikuse testamendi saavad teha üksnes abikaasad.[21] Seega peavad abikaasad testamendi tegemise ajal olema ametlikus abielus.[22]

Hinnata tuleb, kas testament sisaldab kummagi abikaasa pärija nimetamise korraldust, mille kehtivus on seatud sõltuvusse teise abikaasa vastava korralduse kehtivusest, st korraldused on korrespektiivsed.[23] Abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, eeldatakse, et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta.[24]

Viimaks, ei tohi esineda kehtetuse alust. Abikaasade vastastikune testament muutub kehtetuks, kui abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma; pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ning oli esitanud kohtule sellekohase nõude. Vaatamata aluse esinemisele, ei ole testament siiski kehtetu, kui saab eeldada pärandaja teistsugust tahet.[25]

Abikaasade vastastikuse testamendi muutmine ja tühistamine muuda

Erinevalt tavalisest üksiktestamendist on abikaasade vastastikuse testamendi muutmiseks, täiendamiseks ning tühistamiseks erikord.[26]

Tühistamine ühe abikaasa eluajal muuda

Abikaasade eluajal on abikaasade vastastikune testament õiguslikus mõttes vabalt muudetav, täiendatav ja tühistatav, kuid seda üldjuhul abikaasade ühisel nõusolekul notariaalselt tõestatud vormis. Abikaasade vastastikust testamenti võib abikaasade eluajal tühistada üks abikaasa ka ilma teise abikaasa nõusolekuta.[27] Sel juhul muutuvad tühiseks ka teise abikaasa surma puhuks tehtud korraldused. Ühepoolseks tühistamiseks peab seda sooviv abikaasa tegema enda surma puhuks korralduse, millega ta tühistab oma surma puhuks vastastikuses testamendis tehtud korraldused. Testament, millega tühistatakse korraldus, peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate korralduse tühistamise kohta.[27]

Tühistamine pärast ühe abikaasa surma muuda

Teise abikaasa poolt muuda

Pärast ühe abikaasa surma ei luba aga seadus üleelanud abikaasal enam oma surma puhuks tehtud korraldusi muuta ega tühistada. Seda muidugi juhul, kui ta võtab oma varemsurnud abikaasa pärandi vastu vastastikuse testamendi alusel. See tähendab, et üleelanud abikaasa testeerimisvabadus on piiratud, ta on seotud ühiselt kokkulepitud ja vastastikuses testamendis väljendunud viimse tahtega ega saa enam üksi kokkulepitust taganeda[26]. Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa tühistada abikaasade vastastikuses testamendis nimetatud korralduse üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati.[28] Üleelanud abikaasa loobumise tagajärg on, et ta saab teha uued korraldused vabas vormis. Kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, saab teatud juhtudel üleelanud abikaasa omapoolse korralduse tühistada ka pärast vastastikuse testamendi alusel saadu vastuvõtmist, näiteks ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu.[29]

Muu tühistamisõigusliku isiku poolt muuda

Pärast testaatori surma on samuti võimalik testament tühistada, kuid isikute ring, kes tühistamist taotleda võivad, on piiratud. Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks,[30] võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle kehtetuse korral.[31] Testamendi tühistamiseks isiku poolt, kes ei ole tahteavalduse tegija, on vaja esitada hagi kohtusse.[32]

Viited muuda

  1. ↑ Pärimisseadus § 89 lg 1. – RT  I, 10.03.2016, 16.
  2. ↑ Tõlgendades pärimisseaduse § 89 lg 1. – RT  I, 10.03.2016, 16; A. Keremäe. Abikaasade ühine ja/või vastastikune testament. Magistritöö 2016, lk 8.
  3. ↑ Pärimisseadus § 89 lg 2 II lause. – RT I, 10.03.2016, 16.
  4. ↑ Pärimisseadus 3. peatükk, 2. jagu, 5.-7. jaotis. – RT I, 10.03.2016, 16.
  5. ↑ Pärimisseadus § 90 lg 1. – RT I, 10.03.2016, 16.
  6. ↑ Pärimisseadus § 5 lg 2. – RT I, 10.03.2016, 16.
  7. ↑ A. Keremäe. Abikaasade ühine ja/või vastastikune testament. Magistritöö 2016, lk 19-20.
  8. ↑ Pärimisseadus § 90 lg 3. – RT  I, 10.03.2016, 16.
  9. ↑ 9,0 9,1 H. Brox. Pärimisõigus. Kirjastus Juura, 2003. Tallinn, lk 99, äärenr 187-188.
  10. ↑ Pärimisseadus § 90 lg 4. – RT  I, 10.03.2016, 16.
  11. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 40.
  12. ↑ U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 62.
  13. ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 8 lg 2. – RT I, 20.04.2017, 21.
  14. ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 13 lg 1. – RT I, 20.04.2017, 21.
  15. ↑ U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 63.
  16. ↑ Pärimisseadus § 19 lg 2. – RT I, 10.03.2016, 16.
  17. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 42.
  18. ↑ Pärimisseadus § 89 lg 3. – RT I, 10.03.2016, 16.
  19. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 73-74.
  20. ↑ U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 84.
  21. ↑ Pärimisseadus § 89 lg 1. – RT I, 10.03.2016, 16.
  22. ↑ U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 73.
  23. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 73.
  24. ↑ Pärimisseadus § 89 lg 2. – RT I, 10.03.2016, 16.
  25. ↑ Pärimisseadus § 94. – RT I, 10.03.2016, 16.
  26. ↑ 26,0 26,1 U. Liin. Pärimisõigus. Tallinn: Ilo 2005, lk 101–103.
  27. ↑ 27,0 27,1 Pärimisseadus § 93 lg 1. – RT I, 10.03.2016, 16.
  28. ↑ Pärimisseadus § 93 lg 2. – RT I, 10.03.2016, 16.
  29. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 81.
  30. ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 92–94. – RT I, 20.04.2017, 21.
  31. ↑ T. Mikk. Pärimisõigus. 2., täiend. tr. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012, lk 83.
  32. ↑ Pärimisseadus § 88 lg 7. – RT I, 10.03.2016, 16.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Abikaasade_vastastikune_testament&oldid=5465161"