Sihtmäärang
Sihtmäärang on korraldus, millega testaator (pärandaja) määrab oma testamendis pärandile sihtotstarbe ehk eesmärgi ja nimetab isiku, kes pärandit või osa sellest määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja).[1]
Sihtmäärang kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandatud vara või annakut (teatud varalist hüve: asja, rahasummat, õigust, nõuet, kohustusest vabastamist või muud üleantavat hüve[2]) kindlal sihtotstarbel. Pärandaja korraldusi (näiteks annakuid ja sihtmääranguid) peab täitma üksnes pärandvara arvel.[3] Sihtmäärang võib olla pärimislepingu lepinguline element (siduva toimega korraldused), mida hiljem ühepoolselt ei saa muuta.[4] Eestis puuduvad asjakohased kohtukaasused sihtmäärangu kohta.
Sihtmäärangu täitja muuda
Sihtmäärangu täitjal on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja (viimse tahte elluviija) õigused ja kohustused.[5] Kohus võib määrata sihtmäärangu täitmata jätmisel huvitatud isiku avalduse alusel selle täitmiseks hooldaja.[6] Kui sihtmäärang näeb ette sihtasutuse loomist, siis on hooldaja kohuseks on ka vastava sihtasutuse registreerimine ning juhtorganite loomine.[7] Sihtmäärangu täitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või määrangu alusel loodav juriidiline isik (näiteks sihtasutus).[8] Sihtmäärangu täitja kohustus on pärandaja tahte võimalikult täpne ellu viimine. Ta ei ole pärandvara omanik, vaid selle valitseja. Sihtmäärangu täitjalt saab nõuda kohustuste täitmist alles alates ülesande vastuvõtmisest. Ülesande vastuvõtmine on vabatahtlik, sellest hiljem loobumine on võimalik ainult mõjuval põhjusel. Vastuvõtmiseks ja loobumiseks tuleb teha notarile avaldus.[9]
Kohustuste täitmise järjekorras on sihtmäärang kolmandas järjekorras ehk eelnevalt täidetakse pärandi arvel järgmisi kohustusi:
- pärandaja matus, perekonnaliikmete ülalpidamine, pärandi hoid;
- võlanõuded;
- annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.[10]
Näited muuda
- "Pärandaja määrab, et tema pärandvarast tuleb eraldada mingi kindel rahasumma selle gümnaasiumi puudustkannatavatele õpilastele toetuse maksmiseks, mille vilistlane ta ise on. Selleks näeb pärandaja ette, et iga-aastaste toetuste maksmise korra ning toetuse saajate nimekirja peab kinnitama ja sihtotstarbelist vara käsutama gümnaasiumi direktor."[11]
- "Pärandaja, kelle poeg on hukkunud joomatõve tõttu, teeb testamendis sihtmäärangu, mille kohaselt tuleb tema pärandvarast eraldada kinnisvara (krunt ja sellel asuv hoone) ning selle baasil luua alkoholivastase selgitustöö keskus. Selleks näeb pärandaja ette ka rahasumma ning sihtmäärangu täitjaks määrab ta kohaliku karskusseltsi, mille liige pärdandaja oli."[11]
Näidetes toodud juhtudel ei ole pärijatel varale õigusi ning see läheb sihtmäärangu täitja käsutusse. Tõrgete tekkel võidakse asjast huvitatud isiku taotlusel määrata sihtmäärangu täitmiseks hooldaja.[7]
Viited muuda
- ↑ Pärimisseadus § 76 lg 1. RT I, 10.03.2016, 16.
- ↑ Pärimisseadus § 56. RT I, 10.03.2016, 16.
- ↑ Liin, S. Analüüüs-kontseptsioon. Pärandvara pankrot, lk 6.
- ↑ Mikk, T. Pärimisõigus, lk 74. Sisekaitseakadeemia, 2012.
- ↑ Pärimisseadus § 76 lg 2. RT I, 10.03.2016, 16.
- ↑ Pärimisseadus § 77. RT I, 10.03.2016, 16.
- ↑ 7,0 7,1 Silvet, E., Mahhov, I. Kuidas pärida ja pärandada, lk 33. Juura, 1997.
- ↑ Liin, U. Pärimisõigus, lk 150. Ilo, 2005.
- ↑ Mikk, T. Pärimisõigus, lk 61-63. Sisekaitseakadeemia, 2012.
- ↑ Mikk, T. Pärimisõigus, lk 61. Sisekaitseakadeemia, 2012.
- ↑ 11,0 11,1 Silvet, E., Mahhov, I. Kuidas pärida ja pärandada, lk 33. Juura, 1997. Viidatud Liin, U. Pärimisõigus, lk 151. Ilo, 2005.