Aavo Savitsch
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Aavo Savitsch (4. juuli 1962 Viljandi – 23. detsember 2009 Tartu) oli eesti poliitikategelane.
Elulugu muuda
Sügisel 1989 liitus ta Võrus Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1-ga. 1990. aastatel osales ta Kaitseliidu ja piirivalve taasloomisel.[viide?]
Pärast nn nelja mehe (Jüri Liim, Tiit Madisson, Ain Saar ja Aavo Savitsch) kirja avaldamist, kus nõuti okupatsioonisümboli (pronkssõduri) teisaldamist Tallinna südalinnast[1], viis ta koos Tiit Madissoniga läbi ühe taasiseseisvunud Eesti suurema meeleavalduse.[2]
Novembris 2006 tegutses ta taas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1. Ta osales organisatsiooni 20. aastapäeva ja Võrulaste Tahteväljenduspäeva ettevalmistuses ja organiseerimistöödes, samuti kolonni juubeliraamatu toimetamises.
Ta oli pühendunud Alfons Rebase mälestuse jäädvustamisele. Ta kirjutas artikleid Rebasest ja Eesti Leegionist. Ta algatas Viljandis koloneli mälestuspäeva tähistamise.[3]
Aavo Savitsch suri haiguse tagajärjel 23. detsembril 2009 Tartus.
Poliitiline tegevus muuda
1991. aastal astus ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse (ERSP). Pärast ERSP ühinemist Isamaaliiduga 1995. aastal Savitsch aga Isamaaliiduga ei ühinenud.
Ta kuulus Isamaaliitu 20. novembrist 2003 kuni 1. jaanuarini 2006. Ta arvati Isamaaliidust välja rahvusliku tegevuse tõttu.[4]
Ta oli Reformierakonna liige 19. veebruarist 2008 kuni 24. juulini 2009.[5] Reformierakonnast lahkumise põhjusena nimetas ta erakonna eestivaenulikku poliitikat.[6]
Kevadel 2006 oli ta Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) algatusgrupis, kuid ei osalenud ERL-i asutamisel Puurmanis sisetülide tõttu. Novembris 2006 lahkus ta ERL-ist koos asutajaliikme Ain Saarega.
Kirjanduslik tegevus muuda
Ta toimetas koos Ain Saare ja Kaja Tullusega 2007. aastal ajaloolise dokumentaaljutustuse "Võru veri ei värise". Raamat käsitleb Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 ajalugu aastatel 1987–2007.[7]
Isiklikku muuda
Aavo Savitsch elas 13 aastat koos Ilona Paalmanniga Viiratsis. Neil on ühine laps Andero[viide?] ja koos kasvatati Ilona tütart Sirlit[viide?]. Esimesest abielust oli Savitschil tütar Kaisa ja tütretütar Kätlin.[viide?].
Viited muuda
- ↑ [1]
- ↑ "Madisson korraldab pronksmehe juures rahumeelse meeleavalduse" Postimees, 19. mai 2006
- ↑ "Jaanika Kressa: Rebane oli kange mees, ta on noortele eeskujuks" Kultuur ja Elu
- ↑ "Sõltumatu Infokeskus: "Isamaaliit puhastas ridu rahvuslastest"". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2007. Vaadatud 28. juulil 2009.
- ↑ Äriregistri teabesüsteem: Savitsch, Aavo[alaline kõdulink]
- ↑ Jüri Toomepuu: "Eestlus hävingu lävel" Kultuur ja Elu
- ↑ ESTER: raamatuotsing
Kirjandus muuda
- Rannar Raba. "Rahvuslased asusid endale erakonda looma". Sakala, 22. märts 2006
- Pekka Erelt. "Pronkssõduri lapsed". Eesti Ekspress, 15. juuni 2006
- Heimar Lenk. "Pronksmees, kes jäigi ellu". Kesknädal, 23. aprill 2008
- Tõnu Kalvet. "Nõmme raadio: Rahvuslaste pooltund, intervjuu Aavo Savitschiga. 25. mai 2009
Välislingid muuda
- Haud Viljandi Metsakalmistul
- "Alfons Rebane ja vanade lõukoerte pataljon" Sakala, 19. juuni 2004
- "Ain Saar ja tema ajastu" Võrumaa Teataja, 23. aprill 2005
- "Eesti teise vabadussõja raskeimad lahingud" Sakala, 30. juuli 2005
- "Kolonel Alfons Rebane sõdis iseseisva Eesti nimel" Pärnu Postimees, 12. august 2005
- "Mälestati legendaarset Eesti sõjameest" Kultuur ja Elu, kevadnumber 2006
- "Võru fenomen" Kultuur ja Elu, suvenumber 2006
- "20 aastat okupatsiooni selgroo murdmisest" Sakala, 17. oktoober 2007
- "Mees, kes keeldus Eestit kinkimast" Sakala, 17. juuni 2008
- "Kolonel Rebane 100" Delfi, 23. juuni 2008
- "Röövel röövlilt röövis" Sakala, 7. mai 2009
- "Eesti kindralid Vabadussõjas: Ernst Põdder ja Andres Larka" Kultuur ja Elu, kevadnumber 2009
- "Viljandis meenutati taas Alfons Rebast" Sakala, 26. juuni 2009
- "Eesti Leegioni Sõprade Klubi" Kultuur ja Elu, suvenumber 2009