Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Aatomimudeleid muuda

Demokritose atomistika muuda

Demokritos (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist.

Daltoni mudel muuda

John Dalton avaldas 1808 raamatu "A New System of Chemical Philosophy", milles ta esitas hüpoteesi, et igale keemilisele elemendile vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad massi poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri keemilistes ainetes on aatomid omavahel ühendatud; keemiliste reaktsioonide käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada.

Dünamiidimudel muuda

  Pikemalt artiklis Dünamiidimudel

Philip Lenardi dünamiidimudeli (1903) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste dipoolide (dünamiidide) vahel.

Thomsoni aatomimudel muuda

  Pikemalt artiklis Thomsoni aatomimudel

Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.

Planetaarmudel muuda

  Pikemalt artiklis Planetaarmudel

Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Analoogselt Saturni rõngaste stabiilsusega ennustas see mudel massiivset tuuma, mille ümber tiirlevad Coulombi seadusega seotud elektronid.

Rutherfordi aatomimudel muuda

  Pikemalt artiklis Rutherfordi aatomimudel

Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone.

Bohri aatomimudel muuda

  Pikemalt artiklis Bohri aatomimudel

Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel.

Bohri-Sommerfeldi aatomimudel muuda

  Pikemalt artiklis Bohri-Sommerfeldi aatomimudel

Bohri-Sommerfeldi aatomimudel (Arnold Sommerfeld, 1916) on Bohri aatomimudeli edasiarendus, mis näeb ette ka ellipsikujulisi orbiite.

Orbitaalimudel muuda

Orbitaalimudel (1928) on kvantmehaanikal põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad orbitaalid. Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest.

Kihimudel muuda

Kihimudel lihtsustab aatomit, kujutades seda positiivse elektrilaenguga aatomituumana, mida ümbritsevad kerakihid, kus asuvad elektronid. Elektronide liikumise kohta ei öelda selles mudelis midagi.

Kerapilvemudel muuda

Kerapilvemudel ehk Kimballi aatomimudel on koolis sageli kasutatav aatomimudel, orbitaalimudeli lihtsustus.